Naised suurendavad rindu ja mehed kärbivad kõhtu
Kuigi aastakäibe ning kasuminumbrite küsimustes on kliinikupidajate suu lukus, kinnitavad Eesti suuremate ilukliinikute kirurgid kasumis töötamist ning väidavad, et välismaalastest kunded moodustavad kõige rohkem viis protsenti klientuurist. Aastal 2003 jõuavad ilukirurgia noa alla nii suurekõrvuline kooliteed alustav laps kui ka EGO-kaardiga kortsueemaldamist telliv pensionär. Suurimad summad liiguvad endiselt rinnaäris.
“Me ei ole Ameerika, kus naisi-mehi käib iluoperatsioonil pooleks,” ütles Plastilise Kirurgia OÜ ilukirurg Jüri Kullamaa. “Julgen tõesti öelda, et 95 protsenti on naised. Kodumaine turg on number üks. Kuigi jah, sirvisin just üht ajakirja, kus ilukirurgiakliinik Helsingis kutsub Eesti patsiente. Nii et piirid lähevad lahti ja mis seal ikka, klient valib ise, kus ta käib.”
Ilutegijad tegutsevad kasumis
Praegu on ilukirurgiakliinikutes tippaeg ja kõige rohkem küsitakse rinnaoperatsioone ning rasvaimu, viimast nii naised kui ka mehed. “Kasumit ma ei ütle, aga ega me pankrotti jäämise eesmärgil tööta. Aasta käive on umbes kolm-neli miljonit krooni,” jääb Kullamaa numbritest rääkides tagasihoidlikuks. “Kindlasti on äril perspektiivi, igal pool maailmas on nii. Ei paista, et selline kirurgia hääbuma hakkaks. Juurde tuleb uusi viise, suured lõikused asenduvad näiteks süstimismeetoditega.”
Eesti ühe kauaaegsema iluoperatsioonide pakkuja, Esteetilise Plastilise Kirurgia Keskuse OÜ juhataja doktor Tatjana Raie tunnistab, et kurta selle äri pidajad ei saa. “Üldiselt läheb tõusuteed jah, aga ei tea nüüd, mis hirmsasti hästi,” jääb doktor tagasihoidlikuks. Ja ei jäta mainimata, et Äripäeva koostatud väike- ja keskmiste ettevõtete Gaselli TOP-i jõudsid nad pingutusteta.
“Isegi kui meile tundub, et kuhu veel on sel alal minna Ameerikas, siis Ameerika esteetilise kirurgia assotsiatsiooni andmetel oli aastal 2002 aasta varasemaga võrreldes tõus seitse kuni kümme protsenti, mis sealsete mastaapide juures on väga suur arv,” nendib Tartus tegutseva Clinica ilukirurg Peep Pree. Tema sõnul on Clinicas see tõus “ehk samas suurusjärgus või natuke suurem”. “Tõus on olemas ja seletatav kas või majanduskeskkonna paranemisega, inimeste kindlustunde kasvuga,” ütleb Pree. “Täna investeerivad nad juba ka iseendasse, võttes selleks näiteks pangalaenu. Enam pole plastikakirurg põlatud tuttav, kellele ei juleta tänaval tere öelda.”
Suurte kapitalimahutuste tõttu Clinica eelmisel aastal kasumis ei olnud, küll oldi seda kindlasti meditsiinitegevuses, nendib Pree. Doktor räägib, et mitmed patsiendid on talle tunnistanud, et tulevad ilulõikusele järelmaksukaardiga.
Ligi 400 lõikust aastas
Kullamaa sõnul tuleb kliinikul teha 300-350 lõikust aastas, kolleeg Pree nimetab praeguse tippaja ühekuiseks operatsioonil käijate arvuks 30-50, sealhulgas on ka kergemad lõikused, nagu sünnimärgi eemaldamine jms.
“Ei saa öelda, et mul oleks nüüd kolm korda rohkem operatsioone kui kolm aastat tagasi, suhteliselt stabiilne on,” nendib Jüri Kullamaa. Lõikuste arv oleneb kestusest, pool tundi korrigeerib ilukirurg näiteks silmalauge, kolmetunnised on kõhueesseina plastika või rinnavähendamislõikused. “Aeg on edasi läinud ja kümne aasta tagused rinnapatsiendid on jõudnud selleni, et teevad tiiru oma näo ealiste põhjuste korrigeerimiseks,” ütleb doktor Pree. “Selles mõttes on näokirurgia tõusev trend. Praegu tehakse seda rohkem kui varasematel aastatel.”
Rinnad edetabeli tipus
Mida ilukirurgilt kõige rohkem küsitakse, sõltub patsiendi vanusest. “Lapsed käivad enne kooli kõrvu lõikamas, nooremad naised küsivad rasvaimu ja rinnaprotseduure, vanemad naised jällegi kortsude korrigeerimist,” loetleb Kullamaa. Tema sõnul läheb klientuur järjest nooremaks ning selle paneb paika hind. “Veel viis aastat tagasi olid laugude plastika ja näolõikused suhteliselt odavad, mida nüüd enam öelda ei saa. Protseduurid käivad vanematel inimestel üle jõu.“ Rinnailu tahtja peab arvestama umbes 35 000 krooniga, täpne hind sõltub protseduurist.
Nn uue aja alguses küsiti doktor Raielt kõige rohkem rasvaimu protseduuri, klientuur oli tema hinnangul noorem just siis. “Praegu tehakse absoluutselt kõike. Mehi käib ka, aga naisi on ikka rohkem,” sõnab Raie. Kui väljamaine aadamapoeg julgeb Eestist küsida ka oma mehelikkuse korrigeerimist, siis eestimaine mees küsib armide eemaldamist või õllekõhu kadu. Peenise kallale Eesti tuntud ilukirurgid minna ei taha, küll julgustavad mehi seda ette võtma mitmed end üksnes internetis reklaamivad ja Tallinnas eurode eest tegutsevad, suhteliselt salapärased lõikusmajad.
Eitavad kliendipüüdjate olemasolu
Ehkki palju on kirjutatud põhjanaabrite mastaapsest iluinvasioonist siiapoole Soome lahte, eitavad kohalikud ilukirurgid välismaalastest klientide suurt osakaalu. Enamik operatsioone tehakse nende sõnul eestlastele, nii naistele kui ka meestele, nii vanadele, noortele kui ka suisa lastele.
“Meil ei ole niiviisi, nagu doktor Preel või Kullamaal, et on mingisugused tegelased välismaal, kes toovad neile patsiente,” vihjab Raie konkurentidele. “Meil on nii, et tulevad ise, aga neid on üksikuid.” Ei Pree ega Kullamaa kinnita välismaiste agentide olemasolu. “Meie kliinikus pole kunagi välismaalaste osakaal olnud võrreldav eestimaalaste osakaaluga. Heal juhul viis protsenti on praegu välismaalased. Mingeid agente me ei pea, aktiivselt me nende heaks ei tööta,” ütleb Pree.
Konkurentide kibe rebimine
90-ndate keskpaigas jõudis avalikkuseni mitu ilukirurgide vahelist tüli, üksteist süüdistati litsentsita tegutsemises ning kundede näolapi rikkumises. Ei ole see asi rahunenud, ütleb doktor Jüri Kullamaa nüüdki. “Põhimõtteliselt on sellised inimesed teada. Nendega, kes hommikust õhtuni on valdkonnas sees, saame hästi läbi. Regulatsioon on, nagu on.”
“Tõenäoliselt keegi ilma tegevusloata ei tee,” sõnab tervishoiuameti registrite ja tegevuslubade osakonna juhataja Evi Lindmäe iluoperatsioonide kohta. Silma hoiab ilukirurgidel peal tervishoiuameti järelevalveosakond, mis Lindmäe sõnul kontrollib arstiabi kvaliteeti ja patsientide kaebusi. “Ei usu, et viimasel ajal oleks seal ühtegi kaebust olnud, see oleks kuulda olnud, sest tegemist tuleb tegevusloa äravõtmise või peatamisega,” ütleb Lindmäe.
Viimased poolteist aastat pole ilukirurgide tegevuse kohta tervishoiuametisse kaebusi tulnud, on järelevalveosakonna juhataja Peeter Mardna kindlam. Sama kinnitab ka tarbijakaitseamet: neile pole laekunud ilulõikusi puudutavaid kaebusi ega avaldusi. “Ah jaa,” meenutab Mardna, “üks näonaha koorimine oli siin. Kodanik kaebas aasta tagasi juhtunud asja ja see kaebus oli alusetu. Viimane suurem kaebuste buum oli aastatel 1998–99. Siis jäi kõrgemale komisjonile mulje, et tegemist oli ilukirurgide vahelise turujagamisega, millele viitasid väga professionaalselt koostatud kaebused.”
