Napakad firmanimed ajavad keele sõlme

Eesti Keele Instituudi (EKI) hinnangul on Eesti firmadele võõrapäraste nimede panemine — näiteks Ruukki, YIT Ehitus ning Kuusakoski — mõttetu ja kasutu üritus.

Näiteks Soome metallitootja Rautaruukki teatas, et “Rannila on nüüd Ruukki”. Pärnumaal katusetootjana tuntud Rannila Profiil sai sellega soome-inglispärase nime Ruukki Construction, kirjutab Eesti Päevaleht.

“Miks peaks soomlane soomepärast kaubamärki Eestist otsima, ta suhtub umbusuga sellesse, mis pärineb Eestist,” ütles EKI direktor Urmas Sutrop. Ilusatest Eesti firmanimedest meenus Sutropile vaid Kalev.

“Eesti turul ei aita võõra nime võtmine kindlasti paremini äritegevust arendada ja vaevalt selle tulemusena ka välismaiseid tellimusi rohkem tuleb,” ütles Sutrop. Tema hinnangul ei aita mitte nimevahetus äri paremini arendada, vaid ettevõtjaid hinnatakse rohkem selle järgi, kas ta teeb oma tööd korralikult.

Reklaamiagentuuri Zavod BBDO juhataja Marek Reinaas ütles, et võõrapäraste nimede tulek Eesti turule on osa paratamatust äri globaliseerumisest. BBDO ettevõtte nimes viitab kuulumisele rahvusvahelisse reklaamifirmade ketti.

Laiatarbekaupade osas proovitakse Reinaasi sõnul siiski vanu tuntud kaubamärke alles hoida. “Vaevalt et Valio oma kaubamärgi Alma siin turul võiks näiteks asendada,” ütles ta.

Hansapangast võib Reinaasi sõnul siiski kunagi Citibank saada, kui panga Rootsi suuromanik Swedbank näiteks ära ostetakse. Küll aga ei usu Reinaas, et Hansapank Swedbanki rootsipärase nime FöreningsSparbanken saada võiks.