„Tänaseks võib ütelda, et Tallinna müügipiirangud on eelkõige mõjutanud lahjema ja kvaliteetsema õlle tarbijat,” sõnas Eesti Õlletootjate Liidu president Cardo Remmel. „Odavate ning kangete õllede läbimüük ei ole võrreldes eelmise aasta sama perioodiga muutunud.”

Eesti Õlletootjate Liidu teatel on jätkuvalt turuliidri positsioonil Saku Õlletehase AS, kes müüs kolmandas kvartalis 158 317 hektoliitrit õlut ja omas 45% turuosa.

”Kuigi jääme tulemusega igati rahule teeb meid murelikuks, et vähikäiku näitavad Eesti õlleturul just kvaliteetmargid,” ütles Saku Õlletehase tegevjuht Ireneuz Smaga. „Joogitööstus on üks Eesti kõige kiiremini arenevaid majandussektoreid, mis on oma tootearenduse ja innovatsiooniga võrreldav Euroopa suurimatega. On see olnud aga võimalik just tänu sellele, et Eestis on jõudsalt arenenud kvaliteetmarkide tarbimine.”

AS A. Le Coq müüs 144 690 hektoliitrit õlut, Tartu õlletehase turuosa oli kolmandas kvartalis 41%. „Eesti Õlletootjate Liidu üks peamisi eesmärke selle loomisel oli eestlaste õlletarbimisharjumuste arendamine. Kui veel kevadel võis ütelda, et see töö oli vilja kandnud ning aina enam eestlasi eelistas õllede puhul kvaliteeti kvantiteedile, siis tänane pilt on taas üsna nutune,” kommenteeris A. Le Coqi tegevjuht Tamo Noop.

„Nagu ka ennustasime mõjutavad müügipiirangud just korralikke inimesi ehk kvaliteetmarkide tarbijaid. Need, kel alkoholiga probleem teevad oma ostud igal juhul. Kolmanda kvartali tulemused tõendavad, et just nii müügipiirangud ka mõjusid.”

AS Viru Õlu omab 8,4%-list turuosa, tema müügimahuks kujunes 29 500 hektoliitrit õlut. AS Puls Brewery müüginumbriteks kujunes 8 990 hektoliitrit õlut ja turuosaks kujunes 2,5%. AS Sillamäe Õlletehas müüs 438 hektoliitrit õlut, turuosa 0,1%. Importõlle müük oli 10 800 hektoliitrit ja turuosa 3,1%.

Rahvusvahelise majandusanalüüsifirma Earnst & Young raport toob välja Eesti õlletööstuse olulise rolli kohalikus majanduses. Kui eelmisel aastal oli Eesti õlletehaste otsene tööhõive 760 inimest, siis läbi kaubanduse ja turismi küündis see 3800 töökohani.

Rahalises käibes hinnatakse mõju 2004. aastal 940 miljonile kroonile, mis on tänaseks vähemalt kolmandiku võrra kasvanud. Aktsiisi- ja käibemaksutulud ulatuvad riigi jaoks 300 miljonini aastas. Järgmisel aastal saab Eestist üks Euroopa kõige kõrgema alkoholiaktsiisiga riike.