Ettevõtte teatel tootsid Narva elektrijaamad kolme kuu jooksul juunist septembrini 2118 gigavatt-tundi, 710 gigavatt-tundi ehk 50% rohkem kui 2015. aastal samal ajal.

"Esines ka mitmepäevaseid perioode, kus tootmismaht oli praktiliselt maksimaalne. Narva elektrijaamade energiaplokkide keskmine tootmiskoormus oli tänavu suvel 88,5% maksimaalsest tootmiskoormusest, mis on kõrgeim näitaja kogu selle aasta kohta," rääkis Enefit Energiatootmise juhatuse esimees Tõnu Aas Eesti Energia pressiteate vahendusel.

Ettevõtte teatel suurenes elektritootmise maht mitme teguri koosmőjul: CO2 kvoodi maksumus, põlevkivitööstuse paindliku maksustamise süsteemi rakendumine ja soodne turuseis.

Elektri turuhind oli suvel mullusega võrreldes kõrgem ka Põhjamaades, mis omakorda tõstis elektri turuhinda Eestis. Kõrgema elektri turuhinna Põhjamaades põhjustasid suurte tuumajaamade hooldused, madalam hüdroreservuaaride tase ning väiksem tuuleenergia kogus võrreldes möödunud aasta sama perioodiga.

Aasa sõnul võimaldasid need asjaolud elektrit ka sujuvamal töörežiimil toota. "See tähendab, et vähenesid energiaplokkide allakoormamised öösiti ja puhkepäevadel, samuti plokkide lühiajalised seiskamised," ütles ta. "Võimalus operatiivselt reageerida elektrituru muutuvatele tingimustele ehk oskus töötada energiaturu poolt dikteeritavas režiimis on Narva elektrijaamade vaieldamatu saavutus ja annab meile muutliku hinnaga elektriturul eelise."

Eesti eksportis juuni algusest augusti lõpuni ligikaudu 0,8 teravatt-tundi elektrit. Sellest ligi 60 gigavatt-tundi liikus Soome ja ülejäänu Lätti.

Täna hommikul olid töös Narva elektrijaamade kümme energiaplokki, üks plokk on plaanilises remondis.

Narva elektrijaamad andsid kella üheksase seisuga elektrivőrku 1600 MW koguvõimsusega elektrienergiat. Eleringi andmetel on kõigi aegade tarbimismaksimumi tipp Eestis 1587 MW.