Narva energeetikute töökohtade päästmine vajab Euroopa Komisjoni luba

 (8)
Eesti Energia
Estonia kaevanduse töötajad vahetuse lõpus jalatseid puhastamas.Foto: Priit Simson

Energiaplokkide konserveerimine ning kulude katmine võrgutariifist liigitub dotatsiooniks, mis vajab Euroopa Komisjonilt riigiabi luba, mida Eesti pole taotlema asunud, ütles majandusministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar.

Ida-Virumaa energeetikud loodavad, et sadade Eesti Energia töötajate koondamist saaks leevendada, kui CO2 kvoodi tõttu turukonkurentsist välja langenud põlevkiviblokid konserveerida.Tänavu teatati ligi 150 kaevuri ja ligi 100 elektrijaamade töötaja koondamisest.

„Eesti on seni lähtunud printsiibist, et varustuskindluse tagamiseks ei ole vaja elektrijaamasid reservi arvata või seal hoida. Juhul, kui analüüsid peaksid näitama, et turupõhiselt vajalikke võimsusi ei teki, võib olla vajalik seniste põhimõtete ringivaatamine,” selgitas Tatar. „Sellisel juhul võtame ette vajalikud sammud, et kitsaskohad lahendada.”
Majandusministeerium ei välista sellist võimalust, kuid juhib tähelepanu, et põlevkivist elektri tootmine läheb vastuollu Euroopa Liidu kliimapoliitikaga.

„Asjaolu, et põlevkivist elektri tootmise konkurentsivõime järk-järgult väheneb, on ettevõtjatele olnud aastaid teada ning sellega on arvestatud ka riiklikes arengukavades,” rääkis Tatar. „Põlevkivist elektri tootmisega kaasnevad CO2 heitmed on kõrged ning tänane Euroopa Liidu (ja laiemalt maailma) energia- ja kliimapoliitika eesmärk on justnimelt CO2 intensiivse energiatootmise asendamine keskkonnasõbralikumaga. Eesti põlevkivi puhul on lahenduseks üleminek vedelkütuste tootmisele, mille järgi vajadus maailmas jätkuvalt kasvab.”

Õlitootmise abil väärindatakse Eesti põlevkivi maksimaalselt ning seeläbi paraneb Eesti põlevkivisektori konkurentsivõime. Uue valitsuse tegevusplaanis on see teema saanud ka tähelepanu.
„Mis puudutab elektri varustuskindluse tagamist, siis seda vastutust kannab Eestis elektrisüsteemi haldur Elering. Elering koostab igal aastal 10 aastat ettevaatava analüüsi elektri varustuskindluse olukorra hindamiseks,” lausus Tatar. „See analüüs arvestab tootmisvõimsustega Eestis ning siinses regioonis.”

Tänavuse aasta analüüs valmib tatari sõnul juuni alguses, seejärel saame värskema pildi Eesti varustuskindlusest.

„Samas tuleb tõdeda, et kõrge CO2 hind surub turult välja ennekõike juhitava režiimiga elektrijaamad, mistõttu elektri varustuskindluse tagamine muutub regiooni süsteemihaldurite koostöös üha väljakutsuvamaks ülesandeks,” lisas ta.