Narva-Jõesuu tehakse taas esikuurordiks
Veebruari lõpuks valmiva rannaala terviklik planeering näeb ette veel mitut turistidele lõõgastumisvõimalust pakkuvat asutust. Koostöös omavalitsuse ja ettevõtjatega loodetakse Nõukogude aja lõpu populaarset kuurorti taastutvustada nii Eestis, Lätis kui ka Venemaal.
Narva-Jõesuu linnavalitsuse eestvõttel toimuv rannaala väljaarendamine võib projektijuht Ivika Maidre sõnul maksta 30 miljonit krooni. Tegemist on siiski esialgse hinnanguga, pakutakse aga vähemalt kaks alternatiivvarianti.
Ühise ala arendamise rahastamisel loodab omavalitsus nii ettevõtjate kaasabile kui ka EAS-i piirkondlikku konkurentsivõimet toetavate fondide kaasamisele.
Lootusprojekt OÜ-s valmiva projekti lähteülesanne näeb ette ala jaotamist kolmeks keskuseks: ajalooliseks, modernseks ja looduslikuks. Kammikujuliselt planeeritud mere poole suunduvate teeradadega alale on kavandatud klassikaline promenaad koos kaugemas tulevikus võimalusel taastatud ajaloolise rannakohvikuga.
Sellele saab vastukaaluks Meresuu Spa hotelli juurde planeeritud modernne purskkaevudega ala, hotell Liivaranna poolele aga loodusliku kujundusega rannakeskus.
Sportimiseks pakuvad võimalusi rulluisu- ja rattatee ning mänguväljakud. Tõmbenumbriks võib kujuneda Tiit Vähiga seotud ettevõttele OÜ Navesco kuuluv taastatav klaasist talveaiaga kuursaal. Lääne-Euroopast Venemaa poole suunduvate haagiskaravanide püüdmiseks on plaanis rajada aga mitmekümnekohaline elektrifitseeritud parkla.
Narva-Jõesuu kujundamine kuurortlinnaks algas juba 1873. aastal. Kiiresti tõusis piirkond Peterburi aadlike lemmikuks. Teine tõus oli 1930-ndatel, seejärel Nõukogude perioodi lõpukümnenditel. Senini on piirkond olnud peaaegu tundmatu Skandinaavia turu jaoks, mille silmad loodetakse avada peatselt algaval piirkonna suurimal turismimessil Helsingis.
