Narva tekstiilitööstuse likvideerimine Rootsi moodi

Kreenholm on pankrotis, otsustas Viru maakohus novembri viimasel päeval. Kuid see, et Narva kuulsusrikka tekstiilitööstuse võiks jäädavalt ajalooks kuulutada, pole siiski päris kindel. Ükskõik kellega ettevõttest rääkida, ikka jõuab jutt võimalike uute investoriteni, kirjutab Ärileht.

„Ettevõtte suhtes huvilisi on, ja mitmeid,” nendib Kreenholmi pankrotihaldur Martin Krupp ja lisab, et tegemist pole Eesti ärimeestega.

„Rääkimas on käinud ikka mitmed ettevõtjad,” sekundeerib Kreenholmi kinnisvara omava Narva Gate’i tegevjuht Jaanus Mikk. Tema sõnul olla huvilisi Rootsist Usbekistanini.

Endine peadirektor, 2003. aastal Rootsi omanike poolt välja vahetatud Meelis Virkebau tunnistab, et temagi tegeleb Kreenholmi päästmisega. „Minult on abi palutud ja olen rääkinud Egiptuse suunal. Seal on kangatootja, kes oleks huvitatud just sellest, et viimistlust saaks Euroopa Liidus teha,” ütleb ta. Virkebau sõnul on Egiptuse ettevõtte inglasest omanik Kreenholmi pankrotipesast juba ka täpsemaid tingimusi uurinud.

Tuleb justkui välja, et Kreenholm on suurepärane ettevõte, millel on kosilasi jalaga segada. Ometigi käib pankrotiprotsess, kus üritatakse tuhandetele inimestele tööd andnud ja miljardeid käivet teinud ettevõtte mõnekümne miljonini kuivanud varasid võlausaldajate nõuete katteks realiseerida.

Hüpoteetilisele Narva ajaloolisi tekstiilitootmistraditsioone päästma tulevale printsile pole aga suurt kaasavara anda. Finantsprobleemidele leiti omal ajal leevendust kinnisvara müügi näol, millega Kreenholmi omanikud tõstsid ettevõtte peamise vara lihtsalt oma ühest taskust teise. Nüüd plaanitakse Kreenholmi tööstuslinnakusse rajada uhke keskuse, kuid Kreenholm kaotas tehinguga mitte ainult ajaloolised ja suure arhitektuuriväärtusega hooned, vaid ka olulise osa oma finantsvõimest.

Pankrotihaldur Martin Kruppi sõnul on ettevõttel võlgu 110 miljoni jagu, varasid aga kokku arvestatud 60 miljoni ringis. Kas see peegeldab ka nende tegelikku väärtust, on ebaselge seni, kuni keegi selle reaalselt välja ostab – kasutatud tootmisliini väärtust pole lihtne hinnata. Tootmise taasalustamine on kahtlane ka seetõttu, et suuremad võlausaldajad nagu kommunaalettevõtted Narva Soojus ja Narva Vesi ning ettevõtet krediteerinud pangad on piisavalt kaua kuulanud jutte, kuidas kohe-kohe äri käima läheb ja kasum jooksma hakkab.

Loe täispikka lugu ja teisi artikleid detsembri Ärilehest. Ärilehe tellimine: 680 4444, [e-mail]

Ärileht on müügil ka paremini varustatud lehemüügikohtades. Eesti Päevalehe äripaketi ja tööpäevapaketi tellijad saavad Ärilehe automaatselt.