NATO Review: Venemaa-vastased sanktsioonid on edukad olnud

Pärast umbes aasta kehtinud Venemaa-vastaseid sanktsioone Krimmi annekteerimise ja Ida-Ukraina sündmustesse sekkumise eest on õigustatud küsimus, milline mõju on neil olnud Venemaa ja Euroopa majandustele.

Üldiselt hinnatakse, et Venemaa majanduse puhul on sanktsioonid aidanud suurendada makromajanduslikke probleeme, mis seal juba enne olemas olid, eelkõige tuleb ära mainida kiire ja märgatav nafta hinna langus, mis sai alguse 2014. aasta viimastel kuudel, vahendab NATO Review.

Viimased andmed kinnitavad Venemaa majanduslangusse minemist. Sisemajanduse kogutoodang langes 2015. aasta esimeses kvartalis 2014. aasta esimese kvartaliga võrreldes 2,2 protsenti.

Sanktsioonide ja nafta hinna languse kombineeritud mõju põhjustas märkimisväärse surve rubla väärtuse langusele ja suurendas kapitali väljavoolu.

Samal ajal suurendasid sanktsioonid finantseerimisele ligipääsule Vene riiki kasutama osa oma valuutareservidest sanktsioonide all olevate firmade turgutamiseks.

Lääne toidukaupade impordikeeld viis toidu hindade tõusuni ja seega edasise inflatsioonini. See lisandus rubla väärtuse langusele, mis oli juba tõstnud importkaupade ja -teenuste hindu rublades.

Kokkuvõttes on lääne sanktsioonid Venemaa majandusele kahju tekitamise lähieesmärkide mõttes edukad olnud, leiab NATO Review.

Lisaks sellele on majandussanktsioonidel signaalväärtus.

Euroopa majandusi on sanktsioonid ja Venemaa praegune majanduslangus mõjutanud põhimõtteliselt kaubavahetuse kaudu, see tähendab eksporditulude vähenemise näol.

Kahju on tekitanud otseselt lääne sanktsioonid (naftatootmisseadmete ning sõjaliste ja kahel otstarbel kasutatavate kaupade ekspordikeeld), otseselt Venemaa toiduimpordikeeld ning kaudselt Venemaa majanduslangus ja rubla madalam kurss, mis koos on viinud importkaupade nõudluse languseni.

Kaudsed mõjud on selgelt suurimad, kuid neid saab vaid osaliselt lääne sanktsioonide süüks panna – madalam nafta hind on juhtivate analüütikute hinnangul domineeriv faktor.

Seitse Euroopa Liidu liikmesriiki on kannatanud olulisemat kahju. Need riigid jagunevad kaheks grupiks: need, kes suutsid minna uutele turgudele, kuid mitte piisaval määral, ja need, kes kandsid kaotusi nii Vene kui ka teistel turgudel. Rootsi ja Kreeka on ainsad, kes kandsid kaotusi mõlemal rindel. Esimesse kategooriasse kuuluvad aga Belgia, Eesti, Läti, Soome ja Leedu.

Eksporditulude vähenemine omab märkimisväärset mõju SKT kasvule Leedus ja Soomes. Pettumust valmistavad makromajanduslikud tulemused paistavad selles mõttes olevat vaid Soomes ning Leedu jääb tõusutrajektoorile tänu tugevale siseturu nõudlusele.

Eesti eksport Venemaale on Eurostati andmetel vähenenud 147 miljoni euro väärtuses, kuid eksport teistele turgudele on suurenenud 132 miljoni euro väärtuses. Seega jääb Eesti 15 miljoniga kahjumisse, mida on 0,5 protsenti.

NATO Review leiab, et lääneliitlased peaksid end lohutama teadmisega, et tugeva ja põhimõttekindla sanktsioonidepoliitika ajamist saab endale vägagi lubada ning tõendid näitavad, et viimsepäevaprohvetitel ei ole olnud õigus.