Nazarbajev korraldas Ansipile vürstliku vastuvõtu
Eestlased võivad haarata Kasahstani infotehnoloogia valdkonnas samasuguse liidrirolli, mis on venelastel panganduses, türklastel ehituses ja hollandlastel maksude optimeerimises.
Peaminister Andrus Ansip saabus Astanasse ajal, kui kevadel ehitusplatsidelt sundpuhkusele saadetud töölised on juba paar kuud saanud taas usinasti tööd rassida. Euroopalikku elukorraldust, kuid ka uue maailmavaluuta loomise liidri rolli taotlev Kasahstan rühib pärast kriisiohet taas oma ambitsioonikate eesmärkide poole.
Kasahstani president Nursultan Nazarbajev andis pärast kohtumist Ansipiga selge sõnumi: Kasahstan on valmis oma kavandatavat edu Eestiga jagama, kui eestlased suudavad omalt poolt midagi vastu pakkuda.
Kasahhid võivad vahel harva oma autoritaarse presidendi otsuste üle leebelt keelt teritada, kuid täidavad „Papa” korraldusi vastu vaidlemata. Nazarbajevi sõnumit, et energeetika, info- ja telekommunikatsiooni tehnoloogia, ehitustööstus, puidutöötlemine ja logistika on valdkonnad, milles on suurimaid väljavaateid Eestiga koostööd teha, võeti korraldusena nendes valdkondades koostööd tehagi. Koostööväljavaadet nähakse ka põllumajanduses.
Läbirääkimised Kasahstani partneritega võtsid pärast presidendipaleest tulnud teleuudist varasemast hoogsama käigu, kinnitas Eesti Raudtee juht Kaido Simmermann.
Kasahstani riigiametites, mis suuresti määravad paljude äritehingute edukuse, asuti kohe energiliselt otsima Eesti-kontakte ärivaldkondades, mida president oli nimetanud.
Kuid Ansipi poolt avatud uks ei jää eestlastele irvakile tingimusteta ja igavesti. Nazarbajevi kutsuva käeviipe mõju kestab täpselt nii kaua, kuni kasahhidel pole põhjust raporteerida, et eestlastel pole midagi pakkuda või et koostöö eestlastega on tegelikult võimatu. Selle väite illustreerimiseks sobib mõne aasta tagune juhtum, kui Tallinna Sadam kaotas kasahhide uue viljaterminali Ventspilsi sadamale, sest oli äri-läbirääkimistel oma headuses liiga kindel ja paindumatu.
Rohkelt võimalusi
Sellegipoolest huvitub Kasahstan Eesti sadamatesse investeerimise võimalustest. Eestlaste tehtud uus pakkumine sisaldab ettepanekut rajada Eestisse omalaadne Kasahstani strateegiline kaubamaja. Seniajani müüvad kasahhid oma maavarasid ja neist valmistatud tooteid kodumaal, jäädes ilma rahvusvahelistel kauplemisplatsidel võidetavatest eelistingimustest ja vaheltkasust. Kasahhid võiksid Muuga ja Sillamäe sadamas leida platsdarmi, kus neile laieneksid Euroopa Liidus kehtivad kauplemiseelised.
Peaminister Karim Massimov tõstis esiplaanile koostöö energeetika valdkonnas. Kuna Kasahstan kuulub maailma suurimate uraanitootjate hulka, on ta huvitatud tuumakütuse müügist Eestisse kavandatavale tuumajaamale. Eesti Energia seevastu kuulub maailma juhtivate põlevkivitootjate hulka ja on huvitatud Kasahstani rikkalikest põlevkivivarudest. Kui energeetikas ja mis tahes muus valdkonnas jääb Eesti suurte maailmainvestorite kõrval väikseks tegijaks, siis infotehnoloogias võime Kasahstanis tõusta esinumbriks.
Eestlastele igapäevaseks ja lausa rutiinseks muutunud teenused nagu mobiilne parkimine, elektrooniline maksuamet või äriregister kõlavad kasahhide kõrvus väga uuenduslikult. Eestlased on seni paljudest infotehnoloogia suurvõimudest edukamalt suutnud siduda eri teenuseid ja riigi seadustikku üleriigi kasutamiskõlblikeks toodeteks. Asjaolu, et suhtlustehnoloogias revolutsiooni põhjustanud Skype’i ehitasid eestlastest insenerid, annab Eesti infotehnoloogiafirmadele Kasahstanis omamoodi kvaliteeditunnistuse.
Head suhted Venemaa varjus
•• Eesti ja Kasahstani läbisaamine on olnud väga hea alates 1992. aastast, kui sõlmiti diplomaatilised suhted. Ametis olevad Eesti presidendid on Kasahstani külastanud kahel korral, Nazarbajev käis Tallinnas 15 aastat tagasi. Kuid nii tugevat rõhku kui nüüd pole majandussuhete arendamisele varem pandud.
•• Kasahstanis on registreeritud kaheksa ühisettevõtet Eestiga, viis neist asuvad Almatõs.
•• President Toomas Hendrik Ilves saatis eelmise aasta lõpus Nazarbajevile kutse külastada Eestit tänavu märtsis, kui Kasahstani president väisas Soomet. Ansip kutsus nüüd Nazarbajevit Eestisse 2010. aastaks. Nazarbajev vastas, et ta tuleb esimesel sobival võimalusel. Diplomaatide hinnangul tähendab selline vastus, et tõenäoliselt ei toimu presidendi visiiti ka järgmisel aastal. Venemaaga tihedates liitlassuhetes olev Kasahstan võib Eestiga sõbrustada, kuid presidendi visiidile avaldab tõenäoliselt mõju Eesti-Vene suhete kvaliteet.
Kommentaarid
Tiit Vapper
Real Systems
Peaministri visiidi mõju oli võimas. Juba kuu aja pärast lähen ma Astanasse tagasi, et edastada oma ettepanekuid Kasahstani avaliku sektori e-teenuste ülesehitamiseks. Kui Kasahstanis hakatakse looma projekte Eesti ettevõtete kaasabil, siis tuleb ka võimalus, et keegi meist hakkab neid asju seal ka tegema. Minu eesmärk on jõuda praegusest konsulteerimise faasist edasi juba realiseerimise faasi. Kõik maailma suurfirmad tahavad Kasahstanile oma teeneid pakkuda, kuid meie võime olla nendest paremad.
Venemaal näiteks puudub avaliku info kasutamise loogika, Saksamaal ei toimi äriregister üldse. Meie oleme väga hästi toimiva Eesti äriregistri looja.
Siim Raie
Eesti kaubandus-tööstuskoda
Ansipi visiit pääseb mõjule siis, kui Eesti ettevõtjad lähevad ise Kasahstani tagasi ja üritavad midagi korda saata. Minu hinnangul on Kasahstani ärikeskkond eestlastele mõõdukalt raske. Kasahhide kultuur on meile arusaadav ja nemad suhtuvad eestlastesse väga hästi. Samal ajal, kui transiit on meie ärisuhete traditsioonide kandja, võib infotehnoloogias tõepoolest ees seista suur edu. Ma pole kindel, kas saame e-valitsuse asju neile otse edasi kanda, sest siin sõltub väga palju seadustikust.
Peaministrit saatnud äridelegatsioon
Neinar Seli, Tallinna Sadam, Estiko
Ain Kaljurand, Tallinna Sadam
Jaan Toots, Rotermann Group
Lembit Pirn, Cybernetica
Jaan Puusaag, Krimelte
Jaanus Paeväli, Krimelte
Armin Karu, Olympic Entertainment Group
Kaido Simmermann, Eesti Raudtee
Tõnis Kaasik, Ecometal
Sandor Liive, Eesti Energia
Tarmo Nurmetalo, SF&S Estonia, Autolink Baltics
Tõnu Kõiv, Eesti Elektronpost
Rainer Aunpu, Mainor
Aivo Pärn, Tere
Oliver Kruuda, Tere
Joel Rang, eGovernance Laboratory
Tiit Vapper, Real Systems
Ruth Oltjer, Chemi-Pharm
Juhan Kolk, Alexela Oil, Yoga
Kalju Rüütli, Helmes
Marko Tiiman, Glimstedt Strauss & Partnerid
Carl-Jüri Piht, Green Marine
Siim Raie, Eesti kaubandus-tööstuskoda
Liis Lehesalu, Eesti kaubandus-tööstuskoda
