Neeme Suur: Eleringi rahvaküsitlusel kavalad konksud sees
Suur kirjutab oma blogis, et eelmisel laupäeval potsatas Läänemaal Risti aleviku inimeste postkastidesse rahvaküsitlus kõrgepingeliini trassi asukoha osas Läänemaal Risti alevikus. Praegusele 110 KV liinile tahetakse juurde panna ka 330 KV liin, mistõttu muutub trassi ohutustsoon kaks korda laiemaks. See tähendab ühtlasi uusi ja kõrgemaid maste, rohkem eletritraate ja oluliselt suuremat pinget. Suur nendib, et plaan on iseenesest õilis – uus kõrgepingeliin jookseb Leeduni välja ja aitab ühte siduda Põhjamaade ja Baltimaade elektrivõrku.
„Mis aga Ristit puudutab, siis tõenäoliselt läheks kaduma suur osa maantee ja asula vahelisest haljastusest, nii männikut kui ka kaasikut. 330 KV ohutustsoon on ju kaks korda laiem kui endine liinikoridor. Ega kõrgepingeliini mõjualas ka keegi eriti elada ei taha,“ nendib riigikogulane.
Avalikul arutelul, mida aasta alguses vallamajas peeti, arvas Risti rahvas, et peaks kaaluma ka teisi alternatiive – kas viia liin teise kohta või kasutada maakaablit. Nüüd ongi postkastis küsitlus alternatiivide kohta. Küsimustikule tuleks Suure sõnul kindlasti vastata, kuid Risti inimesed ei tohiks ennast küsitlust eksitada või lausa lollitada lasta.
Nimelt on küsimused, mis Risti elanikele saadeti, koostatud Suure hinnangul kallutatult.
„Kas mulle ainult tundub, või ongi spetsialistide poolt läbiviidava küsitluse küsimused koostatud nii nagu arendajale vaja on? Teadagi on ju võimalik küsimus kokku panna nii, et saad sellise vastuse, mida tahad. Seda nimetatakse avaliku arvamusega manipuleerimiseks,“ kirjutab poliitik, märkides, et mitmesse küsimused on osavalt konksud sisse peidetud.
Näiteks küsimus number neli ütleb kõigepealt, et uue liiniga suureneb nii ohutus kui ka elektrienergia varustuskindlus. „Kas see on meie jaoks oluline? Ju ikka – ohutus on ikka oluline. Veel ohutum oleks aga liin siis, kui ta asulast kaugemal kulgeks või siis asulaga külgnevas osas maa alla viidaks. Maa alla viimise alternatiivi meile kahjuks aga ei pakuta.“
Sama küsimuse viimane punkt on Suure sõnul aga tõeline sigadus: „Kõrgepinge maa alla viimine on õhuliinidest 4 - 20 korda kallim ja uute ja rekitavate liinide maakaablisse viimine tähendaks pea samas suurusjärgus võrgutasude tõusu. Kui oluline oleks teie jaoks võrgutasude mitmekordne tõus elektriarvel? Üldse mitte oluline, pigem mitte oluline, ....jne.“
„Huvitav küll, kui sadu ja sadu kilomeetreid pika liini puhul sellest kaks kilomeetrit maa alla pannakse, kas see tähendab Risti elanike jaoks 4 - 20 kordset võrgutasude tõusu elektriarvetel? Ei tähenda. Jutt ei ole terve trassi maa alla viimisest. Jutt ei ole üleüldse kõikide Eleringi uute trasside maa alla viimisest. Jutt on sellest, kas Ristile jääb alles müratõke ja hulgaliselt kena männimetsa ja alevi park maantee ja asula vahel või mitte," selgitab Suur.
"Kahe kilomeetri kõrgepinge maa alla viimine aga ei mõjuta mitte mingil moel võrgutasu Risti elanike elektriarvel. Kas võrgutasude tõus elektriarvel oleks oluline? Muidugi oleks. Ükski inimene ju ei vastaks siin ei. Ainult et küsimuse sisus peitub vale väitega hirmutamine. Mina ise seda punkti pigem ei täida. Kirjutan juurde, et küsimusele ei saa vastata, sest väide ei ole tõene ja nii jääbki,“ pahandab poliitik.
Viiendat küsimust nimetab Suur lausa vahvaks: „Kirjutage, mida te sellel konkreetsel alal teete ja kui tihti?“
„Nojah – pargis käin jalutamas ja jaanitulel. Lapsed jooksevad kogu aeg metsas ringi. Aga suuremal osal kõnealusest alast ma ju ei tee midagi. Haljasvöönd kaitseb alevit müra ja heitgaaside eest ja on ka lihtsalt ilus. Kui tihti ma liini ja maantee vahelises kaasikus käin ja mis ma seal teen? Üldse ei käi ja midagi ei tee. Kas see tähendab, et kaasiku võiks nagu maha võtta? Eks ma siis nii kirjutangi: Ala nr 3 - iga päev sõidan mööda ja kasutan vaatamiseks. Iga päev olen oma õues ja samal ajal kasutan ka Ala nr 5 maanteemüra vähendamiseks,“ nendib Suur.
„Lõpetuseks aga küsimus number seitse,“ jätkab riigikogulane. „Küsijad tunnevad huvi, kas ma olen lihtsalt stagnant ja progressi pidur või siis pigem mitte. Ja nüüd on nii, et kui vastan et jah, ma ei taha muutusi, siis ütleb arendaja, et ah, nad seal ongi sellised. Kui ütlen, et olen muuutustele aldis, siis ütleb arendaja, et näed – põhimõtteliselt ju nad pooldavad muutust.“
Suur ootaks ennekõike, et arutluse ja arvutamise alla võetaks ka selline variant, kus liin maakaablisse viiakse. „Olgu siis see paar kilomeetrit neli korda kallim kui muu osa liinist. Inimeste elukeskkond on ka midagi väärt,“ rõhutab ta.
Elering vastas selgitusena Ärilehele, et ettevõtte tellimusel koostas ja viib küsitlust läbi Tallinna Ülikool.
