2014. aasta juunis langetas Euroopa keskpank intressitaseme negatiivseks. Seda sammu nimetati ebatavaliseks. Tänavu on keskpank lükanud intressitaseme veel sügavamale miinusesse. Deutsche Banki nõukogu esimees Paul Achleitner hoiatas, et see strateegia annab tagasilöögi.

„Inimesed vaatavad seda ja näevad negatiivsetes intressitasemetes hoiatust, et tulevik on tänasest vähem turvaline,“ ütles Achleitner.
Tuntud USA investor Jeffrey Gundlach nimetas Euroopa ja Jaapani negatiivsed intressitasemeid 21. sajandi suureks katkuks.

Kogu negatiivsete intressitasemete eesmärk on karistada panku ja säästjaid raha hoidmise eest. Nad teenivad 0% või peavad kohati maksma raha hoiustamise eest peale. Eesmärgiks on panna sakslasi, prantslasi, itaallasi, hispaanlasi ja teisi oma raha kulutama.

Achleitner ütles, et paraku see nii ei lähe.

„Kui sa annad USA tarbijale 100 dollarit, siis ta tõenäoliselt kulutab selle ära,“ ütles Achleitner. „Anna sakslasele 100 dollarit ja ta säästab selle raha.“

Investorid olid nii mures, et on valmis kaotama säästes natuke raha turvalistes valitsuse võlakirjades. Seetõttu langes sel nädala esmakordselt ajaloos Saksamaa valitsuse 10-aastase võlakirja tootlus negatiivseks.

„Turud lükkavad negatiivsete intressitasemete meditsiini tagasi,“ ütles DoubleLine Capitali juhatuse esimees Gundlach.

Euroopa pangad käituvad samuti nagu tarbijad – nad hoiavad raha.

„Negatiivsed intressitasemed muudavad pankadele võimatuks kasumi teenimise,“ ütles Grunlach. Deutsche Banki aktsia hind on tänavu kukkunud 40%, sest investorid kardavad pankade tervise pärast. Lisahirmu on kütnud Brexiti risk.

Achleitner ütles, et Euroopa pangad ei ole erinevalt USA omadest finantskriisist võrdväärselt taastunud. Euroopa pankadel ei ole ikka veel piisavalt varusid, et saata mööda järgmine kriis ja vastata Euroopa keskpanga uutele nõudmistele.

Euroopa keskpank matkis USA keskpanga tegevust, kuid ei ole suutnud panna panku raha majandusse laenama. Pangad ei ole paranenud ega laena raha. Ikka hoitakse raha.

Euroopa keskpanga juht Mario Draghi sellega ei nõustu. Tema andmed näitavad, et pangad ikkagi annavad rohkem laenu.