Neivelt: Swedbank käitub nagu fondihaldurid, kellele madalat tootlust ette heideti - nad hakkasid arvudega manipuleerima
Ahnete pankade vastu laiapõhjalist kampaaniat alustanud Indrek Neivelt vastas täna sotsiaalmeedias ka Swedbanki finantsjuhile Vaiko Tammevälile, kes selgitas Ärilehele antud intervjuus, kas ja miks pankadel on liiga palju omakapitali ja liiga suured kasumid.
"Ma arvan, et oleks viisakas ausalt tunnistada, et pankade kasumlikkus on 25-30%. Pangad töötavad väga hästi ja see on väga tubli töö. Kõrge kasumlikkus ei ole Swedbanki ega SEB probleem. Olen kogu aeg rõhutanud, et see on meie kõigi probleem," tõdes Indrek Neivelt.
"Swedbanki finantsdirektor ei vasta küsimusele, kas pankadel on liiga palju kapitali," alustas Neivelt oma postitust.
"Aga vastan siis ise: Swedbank AS-i (ehk Eesti Swedbanki) ametlikust aastaaruandest selgub, et Swedbankil oli Eestis kapitali adekvaatsus 2017 a. lõpus 40,1% ja 2016. a. lõpus 38,3%. Seda on ca 2,5 korda liiga palju. Panga tasakaalukaks juhtimiseks oleks mõistlik kapitali adekvaatsus 15-18%. Regulatiivselt saab hakkama ka madalamaga."
"Veel kord: kui pangal oleks normaalne omakapitali määr (15-18%), oleks omakapitali tootlus 2,5 korda kõrgem ehk 25-30%. Lihtsalt kasum oleks sama, aga omakapital oleks 2,5 korda väiksem. Lihtne matemaatika. Praeguse anomaalselt kõrge kapitali tõttu olid tootlused vastavalt 11,6% (2017) ja 12,1% (2016). Kui me need korrutame läbi 2,5 (erinevus tegeliku ja vajaliku kapitali vahel) saamegi tootluse, mis on 25-30%."
15-20 aastat tagasi oleks olnud okei
Neivelt leiab, et sellised numbrid olid normaalsed viisteist-kakskümmend aastat tagasi (Neivelt oli Hansapanga juht aastatel 1999-2005-toim.), aga tänaseks oleme kohe viisteist aastat olnud Euroopa Liidus ja meie pangandus on sama riskitasemega kui teiste arenenud riikide oma.
"Näiteks Nordea kontsernil oli nii 2017. kui 2018. aastal omakapitali tootlus alla 10%-i ja nad on kogu Euroopa mastaabis väga tublid tegijad," jätkas ta.
"Swedbankil, aga ka SEB-l on siin anomaalset kõrge omakapitali määr ja seda võiks finantsdirektor ausalt tunnistada. Ka põhjused on arusaadavad ja siin ei ole midagi ebaseaduslikku: kuni eelmise aastani ei tahtnud pangad maksta dividende. Pöörde tõi seadusemuudatus, millega lubati stabiilselt dividende maksvatele firmadele tulevikus madalamat maksumäära ja pangad hakkasid dividende maksma.
Kui kaks suuremat panka oleksid kogu aeg korralikult dividende maksnud ja hoidnud siinse omakapitali normaalsel tasemel, siis oleks riigikassasse viimase viie-kuue aasta jooksul laekunud veerand miljardit eurot rohkem."
Kes manipuleerib arvudega?
"Swedbanki finantsdirektor teeb minu arvates sama vea, mille on teinud mitmed fondihaldurid.
Nimelt, kui fondihalduritele heideti ette fondide madalat tootlust, siis selle peale hakkasid nad arvudega manipuleerima. Tootlust arvutati teistmoodi kui OECD raportis (loomulikult enda kasuks) ja otsiti välja endale kasulik periood. See justkui näitas, et kõik on kõige paremas korras.
Samas inimene nägi oma pensionifondi kontot ja seal mingit kasvu välja ei paistnud.
Minu arvates oleksid mitmed fondijuhid pidanud juba mitu aastat tagasi tunnistama probleemi ja vabandama klientide ees. Nad oleksid pidanud mitte võtma juhtimistasusid ning tegema ettepanekuid, kuidas muuta seadusi nii, et ebamõistlikke piiranguid oleks vähem ning tänu sellele tootlus kõrgem. Aga nad valisid teise tee."
Neivelt kinnitas, et temaga seotud pensionifondil Tuleva ei ole mingit plaani panka teha. See on olnud nimelt üks levitatud teooria, miks Neivelt nii vihaselt pankade tegevuse vastu astunud on. "Ma arvan, et panka ei ole võimalik ühistu vormis juhtida. Vähemalt ei kujuta ma seda ette.
Kui ühistud on panga aktsionärid, siis see on väga hea. Aga üldiselt peaksid hääled aktsionäride koosolekul jagunema vastavalt aktsiate arvule. Mitte nii, et igal liikmel on üks hääl," viitas Neivelt siiski asjaolule, et ühistulist panka kui sellist oleks vaja.
