“Töö käib seni, kuni leitakse süüdlane,” lausus Eesti Päevalehele maksuameti siseauditi osakonna juhataja Rainer Osanik. “Süüdlase selgitamiseks oleme aga valmis pöörduma teiste uurimisasutuste poole.”

Osaniku sõnul on info lekkimine seadnud halba valgusesse eelkõige maksuameti. Võimalike süüdlaste kohta maksuametil praegu vihjed pole.

Maksuameti peadirektor Aivar Sõerd on veendunud, et nende majast pole konfidentsiaalne info lekkinud. “Meie siseaudit viis läbi juurdluse, mille tulemusena ei tuvastatud selliseid fakte, mis viitaksid, et meilt oleks info lekkinud,” lausus ta. “Ma ei näe ühtegi motiivi, miks peaks keegi maksuametist seda tegema — tegemist on pahatahtlikkusega.”

Juhul, kui Neiveltit puudutav informatsioon oleks lekkinud maksuametist, ähvardaks lekitajat kriminaalkorras karistamine. Karistusmääraks oleks rahatrahv või kuni aastane vabadusekaotus.

Samas tuvastas maksuameti juurdlus, et audiitorfirma PricewaterhouseCoopers oli tellinud sõltumatult eksperdilt juhtumi kohta arvamuse. Eksperdile esitatud dokumentide seas oli Sõerdi sõnul ka maksuameti ettekirjutus Neiveltile. Kuigi Neivelti isikuandmed olid dokumentidel peidetud, oli ühes kohas näha tema isikukood. “Ma ei väida, et info lekkis sealt,” lausus Sõerd. “Kindel on aga see, et keegi on käitunud väga ebasoliidselt.”

Hansapanga juhti maksuküsimustes nõustanud PricewaterhouseCoopersi (PWC) esindaja Aare Kurist ei soovinud teemat kommenteerida. Ta kinnitas aga, et ettevõttest info sattumine ajakirjandusse on välistatud, mida kinnitas ka firmas korraldatud juurdlus.

Rahandusminister Harri Õunapuu avaldas lootust, et maksuamet ja Neivelt leiavad lahenduse. “Mulle tundub, et ajakirjandus on läinud selle asja kajastamisel natuke üle piiri,” lisas ta.

Hoopis enam huvitab ministrit see, kuidas jõuab salastatud info avalikkuse kätte. “On selge, et keegi kahjustab meelega Neivelti huve,” märkis ta. “Kes see on ja millised on tema eesmärgid, on väga raske öelda.”.