Neli küsimust

Maaja-Katrin Kerem, Kutsekoja vanemkoordinaator

Miks on Eesti töötajatele vaja kvalifikatsioonisüsteemi?

Selleks, et tõestada oma konkurentsivõimet tööturul. Et oleks, mille alusel hinnata ja tõendada.

Kellele on kvalifikatsioonitunnistused Eestis välja antud?

Tänase seisuga on kutsekvalifikatsioonitunnistused välja antud üheksas valdkonnas: ehitus, kinnisvara, toitlustus, kohe-kohe tulevad sekretärid, puutöö, palkmajaehitajad, metalli-, aparaadi- ja masinatööstus ja mõned veel. Valdkondi tuleb järjest juurde. Kutset omistavad kas tööandjate ühendused või kutse- ja erialaliidud, kes korraldavad kutseeksameid vastavalt loodud standarditele.

Kuidas töötaja kvalifikatsiooni mõõtmine käib?

Reeglina on töötajal selleks vaja kutsestandardis kirjeldatud teadmisi ja oskusi. See tähendab, et tuleb teha eksam ja vajadusel tuleb esitada ka haridust tõendav dokument. Kohapeal tuleb teha proovitöö või jälgib komisjon inimest tema igapäevatöös. Hindamismeetodid on erialati erinevad, sest kutsed on erinevad. Infot saab kutset omistavast organis.

Mida on Eestis tehtud selleks, et Euroopa vaba tööjõuturuga liitumisel meie töötajate kutsetunnistused oleks teiste riikidega võrreldavad ja seal ka tunnustatud?

Kuna üleeuroopalisi ühtseid reegleid kinnitatud pole, siis enamasti käib tunnustamine riik riigiga. Selleks, et tunnustamine üldse võimalik oleks, peab meil endal olema selge, mida meie inimesed teavad ja oskavad, siis saame seda teise riigiga võrrelda. Meil on olemas kutsestandardid ja -tunnistused. See on kõige eeldus.

Küsimused esitas Agne Narusk