OÜ Nelja Energia soovib rajada Rae valda kuni 250-megavatise võimsusega gaasiturbiinielektrijaama. Rae vallavanem Raivo Uukkivi soovitab selle asukohaks valida ala Väo karjääri ja Suur-Sõjamäe tee vahelisel alal, kus hakkab tulevikus asuma ka Soodevahe tööstuspark.

„Praegu on sujunud asi hästi,” hindas Nelja Energia juht Martin Kruus koostööd vallaga. Jaama kerkimiseni kulub tema sõnul siiski veel vähemalt viis aastat.

Elektrijaama ehitamise vajadus tekib Kruusi sõnul nõudest, mis kohustab tuuleparkide rajajat investeerima vähemalt samas võimsuses elektrijaama ehitamisse, et kompenseerida tuulikute ebaühtlasest tööst tulenevaid pingekõikumisi.

„Järgmistel aastatel tuleb kõvasti investeerida,” kinnitas Kruus. Tema sõnul teeb firma koostööd kahe investorite grupiga, millest ühe eesotsas seisab Norra hüdroenergiatootja Vardar Eurus ja teise eesotsas Eesti kapitalil põhinev Freenergy AS, millega on seotud ka Jüri Mõis ja Hannes Tamjärv.

Tuulikuid muudkui kerkib

Praeguseks on Nelja Energial Eestis üles seatud ligi 80 MW võimsuses tuulikud, ent kui saab teoks Hiiumaa lähistele plaanitav 600–1000 MW võimsusega avamerepargi projekt, kasvab vajadus kompensatsioonijaamade järele märgatavalt. Gaasiturbiinijaam on Martin Kruusi sõnul mõistlik ehitada kohta, kus on juba piisav elektrivõrk. „Kõige efektiivsem on teha see kliendile võimalikult lähedale, et vältida liigseid ülekandekulusid,” lausus Kruus.

Eesti tuuleenergia assotsiatsiooni juhatuse liikme Jaan Tepi sõ­nul on Eestisse kompensatsioonijaamu vaja. Jaama planeerimisel peab tema sõnul üks ühele arvesse võtma tuulepargi võimsust. „Kuigi tuulikud ei tööta pidevalt nimivõimsusega ja tehniliselt peaks ühe jaamaga saama kompenseerida kolm korda rohkem tuulikuid, siis tormise ilma korral peab arvestama ikkagi nende täisvõimsusega,” selgitas Jaan Tepp.

Nelja Energia praeguste kavatsuste kohaselt hakkaks automaatjaam toidet saama otse Eesti Gaasi kõrgsurvetrassist. Eesti Gaasi juhatuse liikme Raul Kotovi kinnitusel on Nelja Energia juba pidanud nendega läbirääkimisi maagaasi kasutamise üle ja juttu on olnud 250 MW võimsusega elektrijaama varustamisest.

Hind üle kahe miljardi

•• OÜ Elering (endine Põhivõrk) juhatuse esimehe Lembit Vali sõnul anti Eestis esimeste tuuleparkide rajamise load välja gaasiturbiinijaama rajamise nõudeta, edaspidi käib see nõue loaga kaasas.

•• Samuti gaasiturbiinijaama rajamist kavandava Eleringi ees­märk on teine. „See on puhas süs­teemiavarii reserv, mitte mõeldud tuuleparkide reguleerimiseks,” kinnitas Vali. Eesti reservi vajadus on Vali sõnul praegu 100 MW ja suureneb merekaabli Estlink 2 valmimisega 400 megavatini. Vali sõnul on 100 MW võimsuse ehitamise hind ligi miljard krooni, seega kujuneks Nelja Energia projekti hinnaks ligi 2,5 miljardit.

•• Algul kavatses Elering gaasiturbiinijaama püsti panna Iru elektrijaama kõrvale, ent sinna seda siiski ei tule. Nüüd taotletakse võimalust ehitada see Saku valda Kiisale. „Eleringi gaasiturbiinielektrijaam ei mahtunud Irus Eesti Energia plaanidesse,” tunnistas Vali.