Selle aasta sügiseks kerkiv kompleks on ühtaegu nii biogaasi- kui ka koostootmisjaam, kus sõnnikust ja lägast toodetakse esmalt biogaasi ning sellest omakorda genereeritakse elektri- ja soojusenergiat, teatas Nelja Energia.

Biogaasijaama maksumuseks on 4,9 miljonit eurot ning selle ehitust toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Biogaasijaama nii elektriliseks kui soojuslikuks võimsuseks on 1200 kW ning jaam hakkab aastas tarbima ligi 125 000 tonni läga ja sõnnikut, mis kogutakse kokku Estonia farmides, suures osas kõrvalasuvast Kõrtsi suurfarmist.

Sellest kogusest suudab jaam aastas toota nii 9800 MWh elektrit
kui ka sama palju soojusenergiat.

Genereeritud elektrit hakkab Nelja Energia müüma vabaturul ja soojusenergia on plaanis müüa Oisu asula kaugküttevõrku, mis peaks praegu pakutavast olema vähemalt umbes 25% soodsam.

Oisu Biogaas juhatuse liikme Jaanus Marrandi sõnul on lisaks soodsamale soojusenergiale kohalike inimeste jaoks biogaasijaamal positiivne mõju ka piirkonna õhukvaliteedile.

„Sõnniku töötlemisel elimineeritakse selle iseloomulik väävli hais ja seega paraneb ka elukeskkond. Samuti saab läbitöödeldud sõnnikut ja läga kasutada põldudel väetisena,“ rääkis Marrandi.

Ta lisas, et Estonia jaoks on biogaasijaama valmimine oluline etapp tootmise muutmises keskkonnasõbralikumaks.

„Põldudelt kaovad sõnnikuaunad ja lautade juurest tahesõnnikuhoidlad ning kogu sõnnikukäitlus muutub vastavaks ka kõige kõrgematele keskkonnanõuetele,” ütles Marrandi, kes on ühtlasi ka Estonia nõukogu esimees.

Nelja Energia suurimad aktsionärid on Vardar Eurus (60%), omanikeks Norra Buskerud`i maakonna omavalitsused ja NEFCO, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD, 11%) ning Eesti investorid (29%).