Nepaali kokad kaebavad Soomes jõhkra kohtlemise üle

 (69)
Nepaali kokad kaebavad Soomes jõhkra kohtlemise üle
Helsingis tegutseb suurel hulgal Nepaali restorane.Foto: Kuvatõmmis Google Mapsist

Helsingin Sanomat kirjutas Nepaali restoranide töötajate halbadest töötingimustest, mis vallandas kuriteoohvrite abistamise ühingule Rikosuhripäivystys (Riku) saadetud kaebuste laviini.

Märtsikuus ilmus Helsinkin Sanomates artikkel, mis rääkis jõhkratest meetoditest, mille abil Nepaali restoranide omanikud pakuvad klientidele odavaid lõunasööke.

Nepaali kokad kurtsid väga pikkade tööpäevade pärast ning nad polnud rahul väikeste palkadega ning asjaoluga, et töökoha saamiseks tuleb maksta.

Kuriteoohvrite kaitsjate hinnangul pole lood töötingimustega halvad üksnes Nepaali toidukohtades vaid tegemist on toitlustusasutustes valitseva üleüldise probleemiga. Samuti pole asja sisuks pelgalt tööandja poolne ebaviisakas suhtlemine töötajatega vaid olukorrad, mis viitavad inimkaubandusele.

Ohvrite olukorda raskendas arvamus, et nad on oma probleemiga täiesti üksi. Kui varem kartsid kokad oma muredest rääkida, siis artikli mõjul on hakanud hoopis restoranide omanikud kartma vahele jäämist.

Restortanides valitseva ärevust tekitava olukorra avalikustamisest alates sai Riku kümmekond uut Nepaalist pärit klienti ning rohkem kui kolmkümmend nepaallast rääkisid oma olukorrast ning sellest, millist abi nad vajavad. Mõned neist on teatanud ka töötingimuste paranemisest.

Riku on kuritegevuse ohvreid abistav valitsusväline organisatsioon, mida rahastab ka justiitsministeerium.

Kui enne Helsingin Sanomate artiklit pöördusid Riku poole vaid mõned ohvrid, siis inimkaubanduse ohvrite abistamise spetsialisti Pia Marttila sõnul on klientide arv nüüdseks kahekordistunud. Tema sõnul paranesid probleemide avalikustamise tõttu töötingimused, sest enam ei nõuta liiga pikki tööpäevi ning lubatakse isegi vabasid päevasid.

Marttila sõnul on avaldasid nepaallased, et soovivad oma olukorra parandamiseks õppida soome keelt, et nad ei peaks elama üksnes oma tööandja armust.

Samas aga ei muutu olukord Marttila sõnul enne, kui kohalikud omavalitsused ja politsei eraldavad rohkem vahendeid toidukohtade kontrollimiseks. Praegu võib inimkaubanduse kahtluse uurimisele kuluda mitu aastat.

Järelvalve tugevdamise vajadusest rääkisid Helsingin Sanomatele nii siseminister Kai Mykkänen, politseiameti inspektor Måns Enqvist kui ka inimkaubanduse raportöör Venla Roth.

Samas kirjeldas Marttila ohvrite usaldust kõigutavat olukorda, kus politsei on kuriteost teatama tulnud inimese minema saatnud, soovitades tagasi tulla koos tõlgiga.

Target Ärileht