Neste juht Indrek Kaju: kinnitage rihmad, kütusehind startis

 (11)
Neste juht Indrek Kaju: kinnitage rihmad, kütusehind startis
Arno Mikkor

Inimesed peavad leppima sellega, et energiahinnad ka tulevikus kasvavad, leiab kütuse hinnatõusu kommenteerides Neste Eesti juht Indrek Kaju.

Eestlased peavad raketina kõrgusse sööstnud kütusehinnaga leppima, sest see pole sugugi viimane piir. Naftale alternatiivsed kütused võivad säästa loodust, kuid mitte tarbija rahakotti, sest maksavad sama palju kui bensiin ja diislikütus.    

•• Kas te ei karda inimeste pahameelt kütusehinna järsu tõusu pärast?

Inimesed peavad leppima, et energiahinnad ka tulevikus kasvavad. Kui soovitakse autoga sõita, peab selle eest maksma. Kui tarbija ei soovi maksta, siis samale kaubale (bensiinile) on nõudmist teistes riikides – kaup ei jää seisma.

Praegusest bensiini ja diislikütuse hinnast tanklas poole moodustavad riigi poolt kehtestatud maksud. Meie oma hinnakujunduses oleme alasi ja haamri vahel, kus peame arvestama maailmaturuhinda, makse ja inimeste nurinat.

•• Millise hinna juures otsustab keskmine eestlane jätta ühe nädalalõpu väljasõidu tegemata või lülitab mäest alla sõites süüte välja?

Kui hind tõuseb piisavalt kõrgeks, siis hakkab tarbimine selle all kannatama. Mõnes Lääne-Euroopa riigis on see juba probleemiks. Kuid mina ei julge seda ennustada, sest hinnataluvuse piir on iga pere jaoks erinev.

•• Aastavahetusel Lõuna-Eestis käinud rääkisid aktsiisitõusu ootuse sabadest bensiinijaamades ja kütuse varumisest suurtesse tünnidesse. Kuidas mõjutas maksutõus Neste läbimüüki?

Seotud lood:

Meie ei märganud, et kütust oleks detsembrikuus kordi rohkem ostetud. See on kallis kaup ja inimesed ei saa oma raha selle alla niisama lihtsalt kinni panna. Samuti ei saa kütust osta nagu suhkrut, et seda aastakümneteks sahvrisse hoiule panna.

Vedelkütus on tuleohtlik ja selle koju varumine pole mõistlik.

•• Kuidas koostate selle osa hinnast, mis pärast makse teie kätte jääb?

Naftatoodete hinda määrab ennekõike turuhind Euroopas Amsterdamis, Rotterdamis ja Antverpenis, mida nimetatakse ARA-ks. Selle põhjalt teevad naftatehased lepingud meie regiooni klientidega. Sellistel suurtel klientidel nagu Neste on tavaliselt aastased lepingud.

Me lepime kokku koguse, mille aastas ostame, aga ostuhind meile kujuneb ARA hinnataseme põhjal ja võib iga päev üles-alla ujuda. Hinda mõjutab ka dollari kurss.

Meie ei spekuleeri kütusega selles mõttes, et ei osta kütust odava hinnaga suurtes kogustes ette, et seda siis hinna tõustes kallimalt maha müüa.

•• Kas Neste Eesti ostab ise endale kütust või teeb seda teie eest suur Neste?

Me oleme iseseisev äriüksus ja ostame ise. Meil on paar tehast, kust me kütust ostame. Üks neist on Mazˇeikiai oma, peale selle Neste enda tehas Soomes ja veel paar väiksemat tarnijat.

•• Bensiini jaemüük on omalaadne majanduse tuletorn, mis näitab nii äri kui ka olmekultuuri taset. Mida räägivad kütuse müügiarvud Eesti majandusest ja elukvaliteedist?

Eestis pole kombeks avaldada, kui palju igal kuul bensiini ja diislikütust müüdi. Ametlikku ja usaldusväärset statistikat ei ole.

•• Mis juhtub Eesti majanduses 2008. aastal?

Kütuseturg on kogu majanduse kasvuga heas kooskõlas. Kui aastapäevad tagasi kasvas majandus kümnendiku võrra, siis kasvas ka meie müük sama palju. Eelmise aasta lõpuga kaasnenud majanduskasvu vähenemine kajastub ka kütusemüügis. Kuid ma rõhutan, et see pole mitte müügi vähenemine, vaid müügikasvu vähenemine. Eesti majandus on ikkagi ligi kuus protsenti suurem kui eelmisel aastal, seega ka kütuseturg.

•• Kas Eesti majanduse kasv jätkub?

Kui targemad inimesed ennustavad majanduse kasvutempoks viis-kuus protsenti, siis võib arvata, et ka kütuseturu kasv jätkub sama palju.

•• Eelmisel aastal rippus õhus suur ootus, et Poola kontsern Orlen laieneb Eestisse. Kas nüüd, kui Venemaa on Orlenile kuuluvale Leedu naftatehasele kraanid kinni keeranud, on see ootus haihtunud?

Selleks et Orleni sugune kontsern tuleks, peaks ta omandama vähemalt 30–40 tanklat ja kindlasti heades kohtades üle kogu Eesti. Uue keti ehitamine läheb liiga kulukaks. Olemasoleva tegija ülesostmisel kehtib lihtne reegel, et tehing toimub siis, kui hinnas kokku lepitakse. Siiamaani seda juhtunud ei ole.

•• Mis hakkab tänavu toimuma Eestigi kütuste jaeturul, kus kasumimarginaalid on suhteliselt väikesed ja bensiinijaamade hulk elanike arvu suhtes suurem kui naaberriikides?

Kütuse jaemüük on igal pool maailmas suhteliselt madala kasumlikkusega ala. Kuid samal ajal pole siin suuri äririske, mis viiksid nii turu kui ka ettevõtja äri kokkuvarisemiseni. Inimesed lihtsalt vajavad möödapääsmatult meie teeneid.

Tanklaketi edukuse määrab tegutsemise efektiivsus. Suuremate kettide efektiivsus on kindlasti suurem. Kuid rahvusvahelistel kontsernidel on näiteks paindumatut bürokraatiat ja kooskõlastamist samuti rohkem. Ühemehefirma saab siin Eestis ise otsustada, mida ta teeb.

•• Aasta tagasi ei uskunud keegi, et Eesti kinnisvarahinnad võivad hakata langema. Ometi hakkasid. Kas naftaga võib minna samuti? Kas naftahind võib aga lennata hoopis kõrgemale?

Energia eest tuleb tulevikus üha rohkem maksta, sest raha muutub iga päevaga üha odavamaks. Kui võrrelda naftat kinnisvaraga, siis pigem maaga. Kuid maa hulk on lõplik, seda iseenesest juurde ei teki. Maa hind seetõttu üha kasvab. Selles mõttes võib energiat maaga võrrelda.

•• Kas te ostaksite endale elektriauto, kui pakutaks välja hea tehnoloogia?

Praegu sõidan diiselautoga. Viis aastat tagasi ei tulnud mõttessegi, et minu sõiduauto võiks diisliga töötada. Tänapäeval on diiselmootorid ökonoomsemad kui bensiinimootorid. Nüüd ütlen, et ma ei sõidaks elektriautoga, sest need on liiga kallid. Kuid tulge küsige seda viie aasta pärast. Võib-olla sõidangi siis elektriautoga.

•• Miks te jalgrattaga tööl ei käi?

Ma sõidan jalgrattaga päris palju, see on üks mu hobidest. Kuid jalgrattasõit ajab naha märjaks ja kui tööle vändata, peaks enne töö alustamist duši all käima.

Jalgrattaga sõitmine oleneb palju inimeste mõtlemisest. Meist põhjapoolsemas Helsingis, kus on veelgi külmem kui Eestis, on jalgrattaliiklus rohkem levinud.

Kuid Tallinna liiklusummikutele mõjuks hästi ummikumaks või nõue, et kesklinnas oleks autos vähemalt kaks sõitjat.

•• Võib-olla ei tundu elus edasijõudnud inimestele küllalt väärikas äripäeviti jalgrattaga ringi sõita?

Eks siin ole küsimus rattateedes ja töökoha pesemisvõimalustes. Kuid rohkem seisab asi mõtlemise taga. Viimaste aastate eduka inimese kultuses ei hinnata lihtsaid asju. Kuid aeg, kui õpitakse lihtsaid ja loodussõbralikke asju hindama, tuleb kindlasti.

•• Kas Neste jääb kindlaks äriskeemile, millega te olete oma bensiinijaamades erinevalt näiteks Statoilist keskendunud üksnes kütusemüügile, jättes autopesu ja vorsti-piima müümise teistele?

Selline äriskeem jääb kestma, sest tahame teha seda, milles oleme parimad. Muude teenuste jaoks on partnerid. Meil on tanklates Jazzi autopesulad ja R-Kioskid.

Jazzi autopesukett laieneb pidevalt ja nad täiendavad meie äri edukalt, pesulates saab Neste krediitkaardiga maksta.

•• Kui kaua kestab meie planeedil naftaaeg ja kütusemüüjate äri?

Kui lugeda vanemaid ennustusi, siis peaks nafta juba ammu otsas olema. Tarbimine kasvab, kuid samal ajal avastatakse ka uusi leiukohti. Nafta jätkumise ajahorisont on praeguseks nihkunud ligi 50 aasta võrra ettepoole.

Viimasel ajal on hakatud tõsisemalt tegelema alternatiivsete kütuste otsimisega, kuid evolutsioon uutele mootoritele üle minemiseks võib kesta aastakümneid.

Võib Eesti Raudteelt küsida, millal viimane auruvedur Eestis oma töö lõpetas. Kuid uued tehnoloogiad ja kütused olid selleks ajaks juba aastakümneid kasutusel olnud.

•• Statoil avas sügisel Tallinnas etanoolkütuse tankuri. Kuidas suhtub Neste biokütusesse?

Usun, et diislikütusele hakatakse teatud aja pärast üleüldiselt lisama biokomponenti ja bensiinile etanooli. Kuid ma ei usu, et puhta etanooli autod Eestis väga hästi leviksid. Etanooli kulub sama arvu kilomeetrite läbimiseks paarkümmend protsenti rohkem kui bensiini. Maailmas käib äge vaidlus, kuivõrd majanduslik ja eetiline on toiduks mõeldud vilja kütusena põletada.

Biokomponendi osakaal kasvab ja paljud riigid on kehtestanud selleks kohustuse või maksusoodustuse. Kütuseks kasutatavale etanoolile ning biodiislikütusele on kujunenud juba ka maailmaturuhinnad. Kuid biokütustega sõitmine ei tule naftast odavam. Pigem viib nende tootmisprotsess selleni, et hinnad on võrreldavad naftaga.

•• Nii et olete viljast ja kartulist toodetud biokütuste suhtes skeptiline?

Vastupidi, Neste Oili strateegia on kasvada maailma suurimaks biodiislikütuse tootjaks. Äsja avalikustati, et Neste Oil ehitab Singapuri maailma suurimat biodiislikütuse tehast tootmisvõimsusega 800 000 tonni teise põlvkonna taastuvatest allikatest toodetud diislikütust.

Biokütustel on eri põlvkonnad. Esimese põlvkonna biodiislikütus ei talu külma ega säili pikka aega. Neste ehitab aga uusimat teise põlvkonna tehast.

Uus tehnoloogia võimaldab kasutada biodiislikütust ilma piiranguteta kõigis autodes.

•• Naftale alternatiivsed lahendused muudaksid aga maailma meie ümber turvalisemaks, sest kaoks üks energiaga poliitilise mõjutamise relv.

Kui me mõtleme 19. sajandi lõpule, siis oli kivisöel olulisem roll kui naftal ja gaasil praegu. Praegu on kivisüsi puhtalt üks nišitoode ja mitte poliitiline relv. Loodame, et sama juhtub naftaga.

•• Kas Eesti peaks säilitama olukorra, kus me suudame suurema osa oma igapäevasest energiavajadusest ise toota, või on see seotud liiga suurte kulutustega? Kas peaksime ehitama endale tuumajaama või ostma tulevikus elektrit Soomest ja Leedust?

Energiaga varustatuse tagamine on iga riigi esmane kohustus. Eestil peab olema enda käes piisavalt hoobasid, et ka rasketel aegadel ennast varustada.

Kui mina hakkaksin igal õhtul enne magamaminekut mõtlema kogu Eesti energiavarustusele, siis mul tõenäoliselt und ei tulekski. Aga et tanklates alati bensiini jätkuks, selle nimel teeb Neste iga päev tööd, vajaduse korral ka öösel.

CV

••    Indrek Kaju

Sündinud:   27. juulil 1965

••    Hariduskäik: 

Tallinna 7. keskkool (1972–1983)

Tallinna polütehniline instituut, majandusliku informatsiooni mehhaniseeritud töötlemise organiseerimine (1983–1990)

••    Karjäär: 

Estkompexim, Amerest

Trading, USA saatkond; Eesti Loto (1989–1995)

Neste Eesti AS-i finantsjuht (1995–2001)

Neste Eesti AS-i peadirektor (2002–...)

••    Kaks last

••    Hobid: 

jalgrattasõit, rulluisutamine, purjelauasõit