„Kõige suurem vaevus Euroopa jaekaubanduses on kasvu puudumine, kohalik meeleolu määrab turu, globaalne jaekaubandus on läbi kukkunud,“ sõnas Vandenheede. „Me ei loo kaubanduses lisaväärtust ning hindade tõstmine vähendab mahtu. On selge, et tavalised formaadid enam kliendi jaoks ei tööta.“
Vandenheede märkis, et vähesed jaekaupmehed on avastanud digitaalsed võimalused. „Mis teeb selle tööstuse selleks, mis ta on? Tulevikule mõeldes: kas meie nutikad lapselapsed käivad kauplustes ja võtavad asju riiulitelt? Kas nad maksavad kassas? Sellest peamegi mõtlema, kui räägime tulevikust,” sõnas Vandenheede.

„E-kaubandus sai alguse 90ndate alguses. Esialgu oli üks sihtgrupp pereemad, kel oli raske lastega poes käia. Äriloogika ei ole tänaseni muutunud – paljud supermarketid kasutavad sama loogikat, mis kahjuks ei tööta. Online-poodlemist toiduainete ostmiseks kasutab 12% Lõuna-Korea elanikke, 6% Inglismaal, 4% Prantsusmaal, 3% Hiinas, 2% Šveitsis ja 1% ülejäänud maailma elanikkonnast. Sellest tuleb teha õiged järeldused,“ rääkis ta. „Inimestel on muusika kuulamiseks oma playlist, seda mudelit peab arvesse võtma ka jaekaupmees. Kadumas on mänguasjapoed, raamatupoed – ka kingi saab osta proovimata online-kauplusest.“

„Kõige võti on lahti saada vanadest harjumustest, peame leidma võimalused, et kaasa minna kliendi käitumise muutumisega,“ selgitas Vandenheede. „Nõudlus ja pakkumine peab olema nagu pusle, mille tükid omavahel sobivad – Amazon on pannud need tükid sobima. Poes ei ole filtreerimissüsteemi, inimesel on ainult silmad, millega riiulilt kaupa otsida. Online’is tuleb tehnoloogia appi. Online-kaubandus pakub rohkem võimalusi, oluline on ka soodne hind. Amazon on aru saanud, et kui pole kassasid ja järjekordi, siis sellest klient võidab. Jaekaubanduses on muutumas võtmesõnad – täna räägime hinnast, promotsioonist ja asukohast. Tuleviku märksõnad on personaalsus, läbipaistvus, usaldus ning võrgustik,“ lisas Vandenheede.