Kui varem sai kolme alla 14-aastase lapse ema või isa, kelle brutopalk on 6000 krooni kuus, kuue “lapsepäeva” eest 1186.80 krooni, siis juba neli aastat on see summa ehmatavalt väiksem – 426 krooni. See paneb lapsevanemaid mõtlema. Eriti mehi, sest päris sageli teenib peres isa rohkem kui ema. Valikut, kes lisapuhkust võtab, sunnib langetama asjaolu, et 3–6-päevast lapsevanema täiendavat puhkust võib võtta vaid üks vanematest.

Ettevõtete personalijuhte küsitledes ilmnes selge joon: meeste huvi “lapsepäevade” vastu on väike. Näiteks Ragn-Sells AS-is töötab 170 meest, sel aastal on täiendavad puhkuse-päevad endale võtnud kaks isa, eelmisel aastal oli neid kolm. Personalijuht Ulvi Parksepp nentis, et meeste huvi lisapuhkuse vastu pole märgata. “Selle eest makstakse 66 krooni päevas, ilmselt just seetõttu kasutatakse võimalust vaid vajadusel,” ütles Parksepp.

Sünnituspuhkusel mehed

Et “lapsepäevi” kasutavaid emasid on kindlasti palju rohkem kui isasid, kinnitas ka AS-i EMT avalike suhete juhi Kaja Pino firmasisene vaatlus. “Isa võtab “lapsepäevad” tavaliselt välja sel juhul, kui ema on veel lapsega kodus või emal on pikk puhkus (õpetajad jt),” nentis Pino. “Siis saab isa kauem koos perega olla. Kui aga mõlemal on tavalised ühepikkused puhkused, kasutab lapsepäevi tavaliselt ema. Eks see ole natuke kinni ka pere traditsioonilises rollijaotuses.”

Samas möönis Balteco AS-i personali- ja kvaliteedijuht Tiina Tralla, et viimasel ajal tuleb nende firmas üha sagedamini ette lisapuhkusepäevi soovivaid mees-töötajaid. “Kusjuures, meie värsked isad kasutavad meelsasti ka täiendavat 14-päevast lapsepuhkust, mis on ette nähtud uue ilmakodaniku sünni puhul,” ütles Tralla. Nii pole Baltecost kuigi keeruline leida meest, kes hiljuti lapsepuhkust on võtnud. Insener Jaan Kersil on kodus pooleaastane laps, kelle sündides ta otsustas seadusega ettenähtud võimalust nädala jagu kasutada. “Sissetulekus kaotasin küll, aga selle kaalub üle võimalus olla koos perega,” sõnas Kers. “Nii tähtsal hetkel nagu lapse sünd on vaja asjade olulisus oma elus ümber hinnata.” Mehel on plaanis kasutada ka kuuepäevast lisapuhkust. “Jätsin need päevad varuks juhuks, kui väga peaks vaja olema,” ütles ta.

Kui palju liidavad lisapäevi põhipuhkusele otsa emad, kui palju isad, pole teada, sest sotsiaalkindlustusamet eraldi arvestust ei pea. Küll on teada, et eelmisel aastal kasutas kolme–kuuepäevast täiendavat lapsepuhkust 40 797 lapsevanemat, selle aasta 1. augustiks oli seda teha jõudnud 18 792 ema-isa. Omaette arvestust peetakse isade sünnituspuhkuse kasutajate kohta: 2004. aastal võttis selle välja 1241 vastset isa, selle aasta seitsme kuu jooksul kasutas võimalust 746 meest. Seega pole eelmise aastaga võrreldes märgatavat kasvu olnud, nentis sotsiaalkindlustusameti pensionikindlustuse registri osakonna juhataja Aili Ilves.

Kuni 2001. aastani maksti täiendava lapsepuhkuse võtjale tasu miinimumpalga järgi – selle tõusuga kasvas ka puhkuseraha. Alates 2002. aastast saab vaid 66 krooni päevas (maha läheb ka tulumaks). Raha selleks tuleb riigieelarvest. Toona, otsust vastu võttes, eeldati, et ülejäänu võiks lisapuhkajale kompenseerida tööandja. Tegelikkuses see ei käivitunud, ütles sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Marika Raiski. Sotsiaalminister Jaak Aab lisas, et seda küsimust pole lihtsalt jõutud veel arutada.

Täiendav lapsepuhkus

Isapuhkus 14 päeva

Tööandja võib juurde maksta

•• Isa võib saada oma lapse ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi 14 kalendripäeva täiendavat lapsepuhkust. Seda saab iga sündiva lapse korral ikka samadel tingimustel.

•• Emale või isale antakse tema soovil igal tööaastal täiendavat lapsepuhkust:

- kolm kalendripäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last;

kuus kalendripäeva, kui tal on kolm või enam alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps.

•• Mõlema täiendava lapsepuhkuse korral on päevatasu 66 krooni. (Vabariigi valitsuse 28. augusti 2001. a määrus nr 287 “Puhkusetasu ja hüvitise suurus ning maksmise kord riigieelarve vahenditest” § 2 lg 2: “Täiendava lapsepuhkuse aja eest riigieelarve vahenditest hüvitamisele kuuluva puhkusetasu arvutamisel korrutatakse töötaja poolt kasutatavate täiendava lapsepuhkuse kalendripäevade arv 66 krooniga.”)

•• Tööandja võib omalt poolt lisada mingi osa, näiteks säilitada täiendava puhkuse ajaks põhipalga, maksta keskmist palka vms.