Nii mõndagi üllatavat: 9 fakti, millega Eesti inimesed Euroopas silma paistavad

Võttes appi Eesti filmiklassika väljendid, siis kõikse töökamad lasteta naised on meitel ja vaat et kõikse targemad naised on meitel. Ent leidub ka seda, millega pole põhjust hoobelda. Eestis on kõige suurem üksikvanemate osakaal ja suurim palgalõhe, ütleb statistikaamet oma aastalõpu ülevaates.

Nr 1: naisi meeste kohta

Naised elavad meestest kauem ja seetõttu on neid peaaegu kõigis Euroopa Liidu riikides meestest rohkem. Euroopa Liidus (EL) elab 105 naist 100 mehe kohta. Kõige suurem naiste ja meeste arvu vahe on Baltimaades: Lätis on naisi isegi 17%, Leedus 16% ja Eestis 12% rohkem kui mehi.

Nr 2: suurim osa üksikvanemaid

EL-is elab lastega üksi peaaegu kuus korda rohkem naisi kui mehi. Eestis on Euroopa suurim üksikemade ja -isade osakaal 25–49-aastaste lapsevanemate hulgas.

Nr 3: naised juhikohtadel

EL-is on kolmandik juhte naised. Mitte üheski Euroopa Liidu riigis pole naisjuhte üle 50%. Eestis on Euroopa keskmisega võrreldes naisjuhte siiski mõnevõrra rohkem – 37%.

Nr 4: kõrge rahulolematuse tase

Kuigi naiste ja meeste elu erineb, on nad üsna samal määral oma eluga rahul. Eesti inimeste rahulolu tase jääb EL-i riikides viimase kolmandiku sekka. EL-i keskmine rahuloluindeks on 7,3, Eestis on see 7 (naistel 7,1 ja meestel 6,9). Meist oma eluga veel vähem rahul on lätlased ja leedukad.

Nr 5: haritud Eesti eest

Peaaegu kõigis liikmesriikides on kõrgema haridustasemega naisi rohkem kui mehi, seejuures on kõige suurem naiste ja meeste haridustaseme erinevus Baltimaades. Eesti naised paistavad oma kõrge haridustasemega EL-is kindlalt silma, kolmanda haridustasemega on 51,8% naisi vanuses 25–64 eluaastat.

Nr 6: palgalõhe kahaneb visalt

Hoolimata kõrgelt haritud naiste märkimisväärsest hulgast oli paradoksaalsel kombel viimaste võrdlevate andmete järgi (2018) Eestis palgalõhe Euroopa Liidu suurim – 21,8%. Eestile järgnesid Austria 20,4% , Saksamaa ja Tšehhi 20,1%. Keskmiselt teenivad EL-is naised meestest 15% vähem.

Nr 7: töötavad rohkem

Jutt eestlaste töökusest peab ka andmete järgi paika. Oma esimesel töökohal alustavad Eesti inimesed EL-i keskmisest varem, naised 21- ja mehed 20-aastaselt, EL-is on need näitajad vastavalt 23. ja 22. eluaastat. Eesti tööealise rahvastiku tööhõive määr oli 2019. aastal 75,3%, meeste hulgas 78,7% ja naiste hulgas 71,9%. Euroopa Liidu keskmine oli 68,35%, meeste hulgas 74% ja naiste hulgas 63%.

Nr 8: suur interneti kasutajate hulk

Üldistatult kasutavad EL-is naised internetti rohkem sotsiaalvõrgustikes osalemiseks ja mehed uudiste lugemiseks. Interneti kasutamises on Eesti inimesed EL-is üsna esirinnas. Paistame silma sellega, et me aktiivselt kasutame internetipanka, loeme veebis uudiseid, otsime tööd ja saadame e-kirju.

Nr 9: Eesti mehed ja naised jagavad võrdselt majapidamistöid

Kes kui palju kodus majapidamistöid ja süüa teeb ning laste eest hoolitseb, see erineb EL-is riigiti väga palju, selgub Eurofoundi elukvaliteedi uuringust (2016). Eranditult on see rohkem naiste kui meeste õlul. Kui laste õpetamises ja nende eest hoolitsemises jääb Eesti naiste ja meeste osa erinevus EL-is keskmisele tasemele (93% naisi ja 74% mehi, kel on alaealised lapsed), siis söögi tegemises ja majapidamistöödes on meil üks väiksemaid erinevusi (76% naisi ja 47% mehi). Jääme selles alla vaid Rootsile, Lätile ja Taanile.

Loe pikemalt statistikaameti blogist.