Niipalju siis võrdsest kohtlemisest


Mõtet, et füüsilisest ja juriidilisest isikust investoreid peaks maksustamisel koheldama sarnaselt, on hellitatud juba aastaid. Ilusa mõtte katsid aga tumehallid pilved, kui valitsus kiitis heaks tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Kui nüüd ka riigikogu seaduse heaks kiidab, on selge, et eraisikuna teeb väärtpaberitesse investeeringuid ainult raha peale vihane inimene.   

Juriidilise isikuna investeerides tuleb tulumaksu maksta siis, kui tulu ettevõttest dividendidena välja võetakse. Sealjuures ei seata mingeid piiranguid sellele, kuhu ja kuidas investeeritakse ning kus ja millisel kujul asuvad ettevõtte varad.

Ka eraisikuna investeerides tuleks tulumaksu tulevikus maksta alles siis, kui raha võetakse tarbimisse, kuid selle juurde käib mitu “aga”.

Esiteks peab eraisik soodustuste saamiseks tegema investeeringuid a i n u l t Euroopa majanduspiirkonna riikide börsidel. Nimekiri instrumentidest ja ka piirkondadest, kuhu ei saa investeerida, on aga kahjuks palju pikem. Näiteks ei või investeerida enim arenenud finantssüsteemiga riigi USA börsil, kus investeerivad praegu tuhanded eestlased. Olles kogu oma eksisteerimise jooksul propageerinud üleilmset investeerimist, läheks LHV poolt vahendatavatest tehingutest praeguse seaduseelnõu kohaselt soodustuste alla vaid 20% eestlaste tehingutest (Balti regioon ja Euroopa tehingud).

Olukord muutub naljakaks: siis kui peab tulumaksu maksma, saaks maksuamet justkui tehingute kontrollimisega hakkama, kui aga tehingud kuuluvad soodustuse alla, käib kontroll maksuametil üle jõu. Kui ostan tulevikus näiteks Nokia aktsiat Helsingi börsilt, käib see tehing soodustuse alla. Kui investeerin Eesti panga maaklerteenuseid kasutades Nokia aktsiasse n-ö kolmanda riigi USA börsil, ei suuda Eesti maksuamet seda tehingut kontrollida.

Pikaajaline suhe

Teine vastuolu seaduseelnõus on see, et ettevõtte kaudu investeerival investoril on võimalik valida turult parim maakler või mitu, eraisikust investor peab aga valima ainult ühe teenusepakkuja. Miks? Seejuures pole esitatud eelnõus kuskil reguleeritud, kuidas ja kas üldse saab eraisik oma valitud teenuste pakkujat vahetada – kliendid seotakse suuremate teenusepakkujatega pikemaks ajaks. Miks selline erikohtlemine ja suuremate eelistamine?

Mulle Eesti meeldib. Isegi väga – siin riigis saab ID-kaardiga inimene asutada endale 15 minutiga oma osaühingu. See on just tee, mille poole kõnealune poolik seaduseelnõu inimesi tõukab. Unistus eraisikust investori võrdväärsest kohtlemisest juriidilisest isikust investoriga on muudetud aga kaugemaks, kui oli loota.

Seepärast teeksin järgmised ettepanekud:

•• võrdsustada soodustuse andmisel era- ja juriidiline isik

•• võimaldada soodustust kõigil börsidel kaubeldud vahenditele ja tehingutele (ka optsioonid, lühikeseks müük, võimendusega tehingud, valuutakauplemine)

•• võimaldada mitme konto loomist

•• täpsustada konto vahetamise süsteemi

•• kaaluda eraisikute pikaajaliste investeeringute tulumaksust vabastamist