Vene spioonide kartuses ja saladuse katte all valminud Eesti esimene tuumaenergeetika kava läks energeetikaminister Arvo Niitenbergiga hauda kaasa. Kuid asjaomased ringkonnad said juba siis aimu, kuidas seda programmi võiks Eestis arendada.

Eesti võimud kas ei tea sellest või eitavad Niitenbergi kava olemasolu.

Kanada juhtiva tuumakorporatsiooni Ontario Hydro arendusjuhi kohalt Eesti energeetikaministriks tõusnud Niitenberg astus tosin aastat tagasi Toompea lossi üksinda, portfell kaenlas.

Niitenbergi portfelli saladused

Niitenberg oli oma portfelli ostnud ühest Ontario keskklassi kaubamajast ministriametit silmas pidamata. Nüüd lebasid nahast kaante vahel Kanada tuumakorporatsioonide ja keskkonnaametnike tumesiniseid pitsateid kandvad paberid. Noore Eesti riigi poolt polnud talle antud ei portfelli, ministeeriumit, alluvaid, ega samuti palju neid, keda võiks oma plaanide ellu viimisel usaldada.

Niitenberg suundus joonelt lossi ühte suuremasse kabinetti, mille asukaks oli äsja määratud Tiit Vähi valitsuse tehnoloogianõunik akadeemik Anto Raukas.

Raukase selja taga erendas peadpööritav karjäär Nõukogude teaduses, samuti osalemine impeeriumi ülisalajastes teadusuuuringutes, mis hoidsid meest, sarnaselt mitmete teiste Eesti akadeemikutega, aastaid Nõukogude julgeolekuorganite hellas embuses.

Ometi usaldas Niitenberg just Raukasele oma kõige salajasema plaani, millest ei kuulnud isegi peaminister ja Niitenbergi teised kaastöötajad.

Niitenberg ei teadnud, et Raukas oli olnud seotud Nõukogude ajal Eestisse kavandatud Võrtsjärve tuumajaama projektidega. Akadeemik oli andnud lubaduse Võrtsjärve projektist vaikida ja hoidis suu lukus. Niitenberg kulutas palju aega, et veenda Raukast tuumaenergeetika eelistes, aimamata, et räägib juba ammuse salajase liitlasega.

Raukas võitis Kanada eestlaste hulgas ausa mehe maine, kui töötas vahtralehemaal 70-ndatel aastatel Nõukogude Liidu teaduslähetusega.

?Niitenberg tuli Eestisse, kaasas erinevate Kanadaga seotud tuumaenergeetika firmade pakkumised,? kinnitab Raukas. ?Võib öelda, et Kanada tuumalobi seisis Niitenbergi selja taga.?

Toompea kabineti massiivse laua taga visandas Niitenberg koos Raukasega kava, mille kohaselt rajatakse Eestisse hajutatult kolm 300-megavatise võimsusega tuumaelektrijaama.

Keila-Sillamäe-Valma

Esimese jaama asukohaks määrati Keila ümbrus, mis on ehituslikult sobiv. Samuti asub Keila Tallinna ja Paldiski vahel, mis võimaldab lahendada nende linnade soojaga varustamise tuumaelektrijaama arvelt.

Teisele jaamale leiti asukohaks suurepäraste ehitustingimustega Sillamäe. See piirkond on juba praegu, tänu Narva soojuselektrijaamadele, varustatud piisava võimsusega ülekandeliinidega.

Kolmanda tuumajaama koha valikul langes pliiats kaardile Võrtsjärve ääres asuva Valma küla lähedal. Valma tuumajaam lahendaks nii Tartu kui ka Viljandi soojamajanduse.

Mehed tegid käsitsi märkmeid A4 formaadis paberitele. Niitenberg korjas märkmed kokku, võttis kaasa ja lasi need kusagil masinakirjas ümber lüüa.

Niitenbergi ja Raukase hinnangul oli väga ohtlik rajada kogu Eesti energeetika tulevik Venemaa piiri äärde ehitatud soojuselektrijaamadele.

Venemaa kontrolli all olevat Narva hüdroelektrijaama hoitakse kui Sosnovõi Bori tuumaelektrijaama reservgeneraatorit.

Kui Sosnovõi Boris peaks juhtuma tõsine õnnetus, lastakse hüdroelektrijaam käiku, mille tagajärjel alaneb vee tase Narva veehoidlas. Narva põlevkivielektrijaamad jäävad niimoodi ilma hädavajalikust jahutusveest ning pimedus ja külm saabub ka Eestisse.

Niimoodi kogunes neli kuni viis nõukogude stiilis kulunud kaantega papkat, kuhu oli augustatult köidetud nii vandeseltslaste visandid ja märkmed kui ka Kanada tuumatöösturite pakkumised.

Kuid Tšernobõli katastroofi vari ning Nõukogude võimu kuritegelik vassimine õnnetuse tagajärgede likvideerimisel tõmbasid eestlastele võrdusmärgi tuumaenergeetika ja Saatana vahele.

Niitenberg korjas oma tuumapapkad pettunult kaenlasse ja tõmbus tagasi.

President Lennart Meri määras Niitenbergi suursaadikuks ja mees juhtis Paldiski tuumaobjekti valvava äriühingu Alara nõukogu.

Arvo Niitenberg

?? Arvo Niitenberg sündis 27. septembril 1934 Tallinnas. Toronto ülikooli lõpetamise järel töötas ta tuumaenergeetika korporatsioonis Ontario Hydro arendusosakonna juhina.

?? Eesti taasiseseisvudes naasis ta sünnimaale.

Niitenberg oli portfellita minister Tiit Vähi üleminekuvalitsuses, seejärel energeetikaminister Mart Laari valitsuses ning energeetikaküsimustega portfellita minister Andres Tarandi valitsuses. Niitenberg oli tuumaenergeetika fanaatik, kes vaimustus Eestisse tuumajaama ehitamise ideest põhjalikult.

?? Enne surma esindas Niitenberg Eestit suursaadikuna Rahvusvahelises Aatomienergiaagentuuris (IAEA). Kolmes Eesti valitsuses ministriks olnud suursaadik Arvo Niitenberg suri 18. juulil 2003 Kanadas Torontos.

Uraan Sillamäelt

?? Vajadusel oleks Eesti suuteline ennast ise varustama tuumakütusega. Sillamäel valmistati kunagi isegi ligi viiendik kogu Euroopa uraanist.

?? Kuigi Sillamäe kiltkivi peetakse uraanisisalduse poolest vaeseks, on see täiesti piisav, et oleks võimalik taas alustada uraani tootmist kohalikust toorainest. Kui Sillamäel sisaldab kiltkivi tonn 450 grammi uraani, siis näiteks Maardus vaid 30 grammi.

?? Esimene Eesti territooriumil asunud uraani rikastamise tehas, kus väidetavalt valmistati suur osa Nõukogude Liidu esimese tuumapommi uraanist, asus Narvas. Selle saladuse tõttu ei lubatud pärast II maailmasõda põliselanikel Narvasse tagasi elama asuda.

Kommentaarid

Lahendus elektrienergia puudujäägile

Lembit Vali, Eesti Energia tehnikadirektor

Olen Niitenbergi kavast kuulnud, kuid ei tea kedagi, kes oleks seda näinud.

Ignalina tuumajaama uue bloki ehitamine ei lahenda Eestit ähvardava elektri puudujäägi probleemi.

Sellepärast uurime praegu intensiivselt põlevkivienergeetika arendamist näiteks põlevkiviõli valmistamisel vabaneva gaasi abil.

Peaministri allkiri Ignalina tuumajaama rajamise tasuvusuuringul ei tähenda, et Eesti Energia seda ehitama hakkab.

Ignalina jaama uuring annab meile aluse, kuidas uurida tuumajaama ehitamise võimalusi Eestisse. Varem pole me ühtegi sellist uuringut läbi viinud ja meil puudub vastav kogemus.

Eestisse tuumaelektrijaamade rajamine on üks võimalikke lahendusi meid kümmekonna aasta pärast ootavale elektrienergia puudujäägile.

Tuumajaama peab ehitama Eestisse

Anto Raukas, akadeemik

Leedu elektrijaama investeerimine on suur lollus, sest Eesti Energiat tõmmatakse sellega lihtsalt alt.

Juba Sauna Ants hoiatas Andrest, et kraavi tegemine Peaaruga kahasse läheb kallimaks kui üksi kaevata.

Kui Ignalinasse rajatakse 700-megavatine tuumajaam, siis igale osalevale riigile jaguks sealt vaid paarsada megavatti, mis on Eesti oodatavat energiadefitsiiti arvestades naeruväärselt väike kogus.

Tänapäevastel allveelaevadel töötavad 200-megavatised reaktorid, mida on võimalik kohale vedada veoauto kastis.

Samuti läheb jaama likvideerimine maksma suure hulga raha. Eestisse tuumajaama ehitamine kujuneks meile tunduvalt odavamaks, sest me ei peaks juba olemasoleva vana jaama lammutamise kuludes osalema.

Samuti võib Ignalinasse praegu rajatavat elektrijaama 15 aasta möödudes nimetada utiiliks.

Minu optimism tuumatehnoloogia kiiresse arengusse lähimatel aastatel põhineb Ameerika Ühendriikide poolt energeetilise sõltumatuse saavutamiseks vastu võetud plaanist. Selle järgi rajatakse suhteliselt lühikese aja jooksul uue tehnoloogiaga suur hulk tuumajaamu ning nende toetamiseks kivisöel töötavad elektrijaamad.

Tuumajaama rajamisel peaks Eesti arvestama lahendusega, mille järgi me ostame sisse nii tehnoloogia kui ka spetsialistid.

Ühe tänapäevase tuumajaama teenindamiseks läheb tarvis ligi 100 spetsialisti.

Praegu näen tuumajaama ehitamise optimaalseima kohana Maardu kanti, kus asuvad paekivi all suured graniidi lademed.

Põlevkivil on energias oma osa

Tiit Vähi, Silmeti juht

Silmeti omanikud on vastu, et meile Sillamäel kuuluval 600 hektaril ja samuti selle läheduses tegeletaks tuumaprojektidega.

Oleme täielikult loobunud radioaktiivse tooraine kasutamisest ning arendame üksnes rahumeelset tootmist.

Uraani tootmist Sillamäel pean võimatuks, sest siinne maak on liiga vaene. Kui Sillamäel rikastati uraani, siis tehti seda edukalt Tšehhist, Ungarist ja Saksamaalt sisse veetud maagist.

Uraani rikastamise seadmed on tänaseks hävitatud või Venemaale viidud. Mingi osa seadmetest, mis jäid Eestisse, matsime saastatuse tõttu Silmeti radioaktiivsete jäätmete hoidlasse. Niitenberg ei esitanud mulle kui peaministrile ühtegi tuumaenergeetika arendamise kava, kuigi sellel teemal oli vestlusi.

Niitenberg nägi tuumaenergeetikas Eestile suuri väljavaateid. Kuid minu arvates pakub hoopis põlevkivi Eestile pikkadeks aastateks tegelikke energeetika-alaseid lahendusi. Euroopa Liidu keskkonnanõuded on paljuski üle pingutatud ega vasta Eesti vajadustele ja tegelikule olukorrale.

Niitenbergi tuumaprogramm on müüt

Arvi Hamburg, Eesti Gaasi nõunik

Eestil on olnud kolmteist energeetika arengukava, kuid Niitenbergi tuumaprogrammi nende seas ei ole.

Töötasin Niitenbergiga külg külje kõrval ning ilma minuta ei saanud ühtegi kava tekkida. Võisid olla mingisugused Niitenbergi mõtted, mida ta oma sõpradega jagas, kuid mitte rohkemat.

Viimane ja ainuke avalik väitlus Eestisse tuumajaama rajamiseks toimus kümmekond aastat tagasi, kui Soome toonane keskkonnaminister avaldas, et Paldiski lähedal asuv Pakri saar võiks sobida tuumajaama ehitamiseks. Sellele eelnes vaid sügaval Nõukogude ajal kaalutud plaan rajada tuumajaam Võrtsjärve äärde.

Tuumaenergeetika kava ei saa olla juba üksnes selle pärast, et seniajani kehtib ENSV Ülemnõukogu otsus, mille kohaselt algab arutelu tuumaenergia arendamise üle Eestis alles pärast referendumit ja kooskõlastamist naabermaadega.

Niitenberg, kes töötas enne Eestisse saabumist Kanadas Ontario Hydro arendusosakonna juhatajana, oli tõeline tuumaenergeetika fänn ning tahtis selle tööstusharu Eestisse tuua.

Tegelikult kujunes tema ainukeseks reaalseks sammuks uurimine, kas oleks võimalik Paldiskis asunud Nõukogude allveelaevnike õppereaktorit kasutada linna varustamiseks soojuse ja elektriga. Kuid nende aastate loogika järgi Paldiski reaktorid hävitati.

Idee, mida esitatakse Niitenbergi kavana, kõlab tunduvalt paremini kui see, mida Eesti Energia kavatseb praegu Leedus teha. Kui Eesti Energia investeerib kolmandiku Ignalina uue elektrijaama ehitamiseks ja räägib, et saab vastutasuks kolmandiku seal toodetavast energiast, kõlab see ebaloogiliselt. Vabaneval energiaturul ei saa tootja ette määrata, kes tema toodangut ostab.

Lähema kuue kuni kümne aasta jooksul võib oodata tuumatehnoloogias põhimõttelist murrangut, mis muudab selle tootmisharu senisest tunduvalt ohutumaks. Kuid Eesti energiaturu seadus on koostatud niimoodi, et Eestis saab toota ja müüa peamiselt ainult põlevkivist toodetud elektrit.