Kes ehk millise profiiliga inimesed peaksid kuuluma riigifirmade nõukogudesse? Tundub, et hästi sobivaid on raske leida - välistada tuleb riigikogu liikmed ning ettevõtjad, kes võiksid oma huvisid esindada, kuigi võiksid ehk ka valdkonna asjatundjad olla. Järjest rohkem mehitatakse nõukogusid ministeeriumite ametnikega, kas see on hea variant? Ehk soovite leida rohkem nt väliseksperte või peaksid liikmed olema nö üldtunnustatud juhtimis- ja ettevõtluseksperdid?

Nimetamiskomitee on pidanud oma esimese koosoleku, kus keskendusime ühise konteksti ja arusaamise loomisele ning rääkisime oma töö protsessist ja seda kirjeldavatest dokumentidest. Me ei käsitlenud veel ühegi konkreetse äriühingu nõukogu teemat.

Nimetamiskomitee peamiseks ülesandeks on teha ettepanekuid riigi äriühingute nõukogude mehitamiseks võimalikult professionaalsete ja asjakohaste inimestega. Konkreetsed profiilid ja vajadused sõltuvad mehitatavatest äriühingutest, sest portfellis on ligi 6000 töötajaga keerukas kontsern, aga ka vaid mõne töötajaga lihtne ühte avalikku ülesannet täitev äriühing.

Lihtsustatult võib öelda, et igas nõukogus peaks vähemalt olema valdkondlikku asjatundlikkust, finantsoskused ja soovitavalt ka regulatiivse- või õigusvaldkonna teadmine. Eraldi ootused kehtivad nõukogu esimehele, kellel peab olema kogemus äriühingu juhtimisest ja juhtimise korraldamisest (governance).

Välistada tuleb võimalik huvide konflikt ja ka reputatsiooni risk äriühingule.

On vähemtähtis, et mis sektoris või mis ametis vajalikke oskusi ja kogemusi omav inimene hetkel töötab.

Kuidas teie hinnangul peab riigifirma nõukogu liiget tasustama? Tänane tasu on tihti sümboolne, aga kas see peab olema ka motiveeriv? Ehk et kas plaanite tasustamises muudatusi?

Lähtume oma töös Põhja-Euroopa parimatest praktikatest. Skandinaaviamaade juhtimiskorraldus on olnud pikaajaliselt edukas ja sealt on palju õppida. Aktiivse nõukogu töö tuleb korralikult tasustada. Iga nõukogu tasutasmise otsustab üldkoosolek, nimetamiskomitee teeb ettepanekud. Ettepanekud on ka iga äriühingu puhul individuaalsed. Diskussiooni alguseks võiks olla suurusjärk, kus nõukogu esimehe tasu moodustab ligikaudu 20% äriühingu juhi baastasust ja nõukogu liikme tasu ligikaudu 10% äriühingu juhi tasust. Tasustatakse tööd, mitte positsiooni. Eelistame ka väiksemaid, aga pühendunult tööd tegevaid nõukogusid suurte ja hajunud vastusega nõukogude üle.

Kuivõrd jääb nimetamiskomitee kõrvalt ministrile ehk riigifirma üldkoosolekul otsustusõigust. Minister nimetab ikkagi komitee väljapakutud liikmed ametisse, ent kas see tõesti kaotab poliitilise survestamise?

Minister saab nimetada vaid nimetamiskomitee poolt soovitatud kandidaate. Kui konkreetne kandidaat ei sobi, siis peab nimetamiskomitee pakkuma järgmise kandidaadi. Ettepanekud nõukogu liikmete osas võivad tulla mitmest allikast. On ootuspärane, et valitsev ministeerium ja miks mitte ka valitsev minister soovitab liikmeteks pädevaid isikuid. See on ainult teretulnud. Koostöös Rahandusministeeriumi riigivara osakonnaga võivad ka nimetamiskomitee liikmed ise pakkuda välja sobivaid kandidaate. Vajadusel kasutatakse professionaalse personaliotsingu firma teenuseid.

Kas komitee on ka see koht, kuhu nõukogu liige saab pöörduda murede-kahtlustega? Seega, kas komitee teeb pärast liikme nimetamist nõukogu ja selle toimimise üle ka järelevalvet? Liikmete tagasikutsumiseks ettepanekute tegemise funktsioon on komiteele ju antud.

Tagasisidet nõukogu toimimise ja tõhususe kohta aitab koguda riigivara osakond. Seda nii valitseva ministeeriumi käest, äriühingu juhtide käest ja konkreetse äriühingu nõukogu liikmete käest. Tõhusa nõukogu toimimise rutiini kuulub iga-aastane enesehindamine, mis peaks peamised kitsaskohad või arenguvõimalused välja tooma. Nimetamiskomitee ilmselt ei algata ise nõukogu liikmete tagasikutsumist. Selleks peaks andma signaali kas valitsev ministeerium või valitsev minister. Tagasikutsumise otsustab üldkoosolek.

Komisjoni kuuluvad erasektorist Erkki Raasuke, Gunnar Okk, Sven Pertens ning David James O'Brock-Kaljuvee. Avaliku sektori esindajatena kuuluvad komisjoni rahandusministeeriumi kantsler Veiko Tali ning roteeruva liikmena äriühingu osalust valitseva ministeeriumi kantsler, kelleks sel korral oli majandusministeeriumi kantsler Merike Saks.