Nišikanalitele ei jätku reklaamiraha

 (3)

Lühikese ajaga on Eestisse juurde tulnud kuus omamaist telekanalit. Kõik otsivad reklaamiraha, huvitavaid saateid ja häid saatetegijaid.

Eelmisel aastal kulutati telereklaamile 479 miljonit krooni. Selle rahaga peetakse ülal Eesti eratelevisioonitööstust. Kui tavavaataja teadvuses figureeris pikka aega kolm eestikeelset kanalit (neist kaks erakanalit), siis nüüdseks saab rääkida juba kümmekonnast kodumaisest telekanalist.   

Olid ETV, TV3 ja Kanal 2. Siis tulid MTV Eesti, telekanal Seitse ja eelmise aasta lõpus Oliver Kruudale kuuluv Kalev Sport. Äsja alustas tegevust Starmani omanduses olev kanal nimega Neljas ja üleeile oli esimene ametlik eetripäev ka TV3-st pungunud kanalil TV6. Homme peaks telerisse jõudma veel Kanal 2 uus sõsarkanal Kanal 11. Lisaks veel terve hulk “nišikaid” ja kohalikke tegijaid alates Tartust kuni Paldiskini. Reklaamiraha pärast võitlevad veel ka venekeelsed kanalid. Pealekauba soovis ka telekomigigant Elion hakata Elion TV nime all edastama kõikvõimalikke saateid mängufilmidest kuni teleteatrini välja. Elion oli ka esimene, kes tõstis käed püsti ja teatas, et asjast ei saa ikkagi asja. “Esitasime ise taotluse ringhääliguloa tühistamiseks,” ütleb Elioni esindaja Karin Kahre. “Kalkuleerisime, televisiooni tegemine ei tasu meile lihtsalt ära.”

Üks on selge. Kõigile ei jätku raha, reklaamikliente, häid saateid, põnevaid ideid ega häid tegijaid. “Aga ei peagi siis ju nii head televisiooni tegema,” muigab ühe Eesti suurema teleproduktsioonifirma Filmimees juhataja Raivo Lugima. Filmimees tegi tuntuks “Lihtsa elu” osalised Triin Tulevi ja Sille Suttingu, seal toodetakse veel “Raportit” ja Aivar Riisalu juhitavat tarbijasaadet “Kaua võib!”. Lugima viitab suundumusele, et telesaadete tegemine muutub odavamaks. Kallid on muidugi esindussaated, millel on kõrge litsentsitasu, staaridest saatejuhid, eksootilised toimumiskohad ja võimsad dekoratsioonid. Kõik see maksab palju. Aga kesktasemel televisiooni meisterdamine on üha lihtsam. Piisab enam-vähem ON/OFF-ist ostetud kaamerast, ja ongi valmis. Sellisel tasemel tehnikaga on suudetud teha Oscareid võitnud filme ja suudetakse teha ka Eestis näidatavat televisiooni. Konkreetselt võiks teha sellise võrdluse: “Tantsud tähtedega” on üks Eesti vaadatavamaid saateid, aga seda on ka väga kallis teha. “Võsareporter” on samuti üks vaadatavamaid saateid, aga võrratult odavam valmistada. Üks mees mikrofoniga ja teine mees kaameraga, lisaks head ideed, ning ongi üks Eesti popim telesaade olemas.

Seotud lood:

“See on iga telekanali unistus,” kommenteerib Raivo Lugima “Odav teha, palju vaatajaid.”

Kanal 2 peadirektor Urmas Oru jahutab meeli: “Isegi kui tehnika on muutunud kättesaadavamaks, on rõhk lõpuks ikkagi sõnadepaaril – head ideed ja head tegijad.” Just viimati nimetatutest näeb Oru Eestis ka uutele telekanalitele mõeldes suurimat puudust. On terve hulk tunnustatud tegijaid: Ruut, BEC, Filmimees, Margna, mõned veel, kellel kõigil on kindel kogemus ja oskused ning oma teada-tuntud saated. Puudu on Oru sõnul uutest üritajatest ehk entusiastidest, kes tõesti kasutaksid ära tehnilise poole suurema kättesaadavuse ning teeksid uusi ja põnevaid saateid.

Reklaamiandja on leivaisa

See 479 miljonit telereklaamiraha, mis eelmisel aastal Eestis laiali jaotati, läks põhiliselt kolme kohta: TV3, Kanal 2 ja PBK (Pervõi Baltiiski Kanal). Keegi ei tea täpselt, kui palju kulus nišikanalitele. “See võis olla ehk 15 miljonit krooni,” pakub meediaagentuuri Media House juht Raido Raamat. Kuna Media House on Eesti suurim reklaamivahendaja ja Raido Raamatu näppude vahelt käib piltlikult öeldes läbi sadu miljoneid reklaamikroone, siis võib tema pakkumist vähemalt suurusjärguna usaldada. Sellel aastal peaks telereklaamiturg veel 15–20% kasvama. Kui jätta kõrvale Starmani loodud uus telekanal Neljas – nemad on reklaamivabad, tegemist on pigem Starmani turundusvõttega või esimese katsega teha Eestis pay-per-view–kanalit –, peavad kõik ülejäänud kanalid suurtest väikesteni elatuma reklaamirahast.     

Reklaamirahade voolu teises otsas on aga telekanalite vaatajate hulk. Emori viimased selle aasta veebruarist pärinevad andmed räägivad järgmist: MTV Eesti vaatamisaja osakaal kogu vaatamisajast on 0,3%, Kalev Spordil 0,3% ja kanalil Seitse 0,1% – mitukümmend korda väiksemad tulemused kui liiderkanalitel. Tippsaadete puhul tähendab see, et kui ETV-s, Kanal 2-s ja TV3-s küünib hittide vaatajaskond 200 000 inimeseni, sageli isegi 300 000 inimeseni, siis Kalev Sport või MTV Eesti võib oma parimate saadete puhul rääkida ehk 10 000–15 000 vaatajast. Ei ole just arvud, mille abil saaks müüa megakoguse reklaami. Televisioonil on ju veel see nüanss, et vaatajate hulk on väga hästi mõõdetav.

Raido Raamat Media House’ist ei taha väikekanalitele siiski vett peale tõmmata. Ta näeb ka nendele reklaamiturul oma kohta. Võtmesõna on spetsialiseerumine. Tähtis pole mitte vaatajate koguhulk, vaid see, kuidas suudad domineerida oma nišis. Näiteks MTV Eesti nišiks on teismelised ja noored ning sinna on nad suutnud reklaami müüa küll. “Pealegi on MTV tegelased ka ise hästi aktiivsed,” lisab kõrvalt omapoolse kogemuse veel ühe suure Eesti reklaamivahendaja, Trendmarki meediaplaneerija Kadri Mäesalu. Küll aga väljendavad nii Mäesalu kui ka Raamat omakorda nõutust tõsiasja üle, et kui TV6 ja Kanal 11 (mida veel eetriski pole olnud) on juba ammu ennast suurtele reklaamivahendajatele tutvustamas käinud, plaanid, telekavad ja reklaamihinnadki kaasas, siis Kalev Spordist pole midagi kuulda. “Ma pole näinud nende reklaamihinnakirja. Ma isegi ei tea, kas neil on hinnakiri olemas,” mainib Mäesalu. Meediaagentuuride esindajad lisavad samas, et potentsiaalselt võiks ka Kalevil olla oma vaatajanišš, mida reklaamijatele maha müüa. Küsimus on ainult selles, kuidas nad oskavad selle välja mängida. Reklaamiraha paistab vähemalt esialgu turul olevat. Reklaamivahendajad ennustavad, et aprillis ja mais suudavad TV3 ja Kanal 2 kogu oma reklaamiaja kuni viimase millisekundini välja müüa. Nõudlus ületab pakkumist ja nii võiks midagi liikuda ka uutele tegijatele. 

Produktsioonifirmad ei näe summasid tulemas

•• Uute kanalite pealetung ei too Eesti teleprogrammide tootjatele lisamiljoneid, vähemalt mitte niipea. Kaupo Karelson, produktsioonifirma Ruut produtsent (nemad toodavad selliseid asju nagu “Ärapanija” ja “Eesti otsib superstaari”), on oma vastustes väga ebalev. Üks uus saade neil on. Kalev Spordi jaoks teevad nad Mart Mardisalu poolt juhitavat telemängu “Kümnevõistlus”, aga muus osas valitseb vaikus.

•• Samamoodi ei oska midagi konkreetset öelda ka Teet Margna, kes valmistab omanimelise kaubamärgi all saateid eri kanalitele.

•• Raivo Suviste, kes on produtseerinud selliseid hitte nagu “Tantsud tähtedega”, “Kes tahab saada miljonäriks?” ja “Õnne 13”, arvab, et nii kalleid saateid nagu “Tantsud tähtedega” uutesse telekanalitesse kindlasti ei tule. Turuolukorda aga nimetab ta ooteseisundiks. Suurt tellimuste ja küsimiste tulva pole uute kanalite puhul näha.