Nitrofert rahalaeva ootel
Lisaks kasutatakse ära ka tootmisprotsessis eralduv CO², mis turustatakse koostöös AGAga. Tehas annab tööd ligi viiesajale inimesele.
Nõukogude ajast Eestile pärandina jäänud energiamahukat maagaasitöötlejat iseloomustab täna küllalt vananenud tehnoloogia — karbamiiditehas on pärit 1969. ja ammoniaagitehas 1979. aastast — ning tootmise energiamahukus.
Elektrit tarbib Nitrofert 25 miljonit kWh kuus ning maagaasi 650 000 m³ ööpäevas, mis moodustab Eestis müüdavast elektrist viis ja maagaasist ligi 25 protsenti.
Nitroferdis toodetav ammoniaak ja karbamiid enamjaolt eksporditakse väetisetehastele üle maailma. Tingituna väetise hindade ligi kolm aastat kestnud madalseisust, mille käigus hinnad kukkusid kohati üle kolme korra, on Nitrofert juba pikemat aega makseraskutes.
Ligi 70 miljoni kroonisest koguvõlast suurem osa ollakse võlgu energiatarnijatele Eesti Energiale ja Eesti Gaasile. Suuresti tänu energiafirmadele ka Nitrofert täna veel töötab.
“Väetiste tarbimise madalseis on märgatav nii Eesti kui ka kogu endise NSV Liidu territooriumil,” kommenteeris Nitroferti tehnikadirektor Tõnis Puusepp.
Hiljuti omandas Gazpromilt enamusosaluse Nitroferdis Kreeka firma Virgina Equities Group, kes peaks ka tegema suurinvesteeringu Nitroferdi metanoolitehasesse. Varem tehase ehitust rahastada lubanud Deutshe Bank loobus projektist väetisehindade madalseisu tõttu.
Tõnis Puusepa hinnangul peaks Kreeka firma lisaks investeeringule metanoolitehasesse rekonstrueerima ka amortiseerunud ammoniaagi- ja karbamiiditehased.
Võimalik investeeringu kogusumma Nitroferti võib ulatuda kuni 600 miljoni dollarini ehk 10,8 miljardi kroonini.