Nobeli preemia võit: mida see rahaliselt tähendab ja milline on üks viimaste aastate trende?

Ülemaailmne prestiiž, kuldmedal ning peaaegu miljoni dollariline tšekk on see, mida Nobeli preemia laureaat saab. Vahel võib aga leida veel teisigi teenimisvõimalusi, kirjutab CNN Money. Raha ja rikkus ei ole aga sugugi see, mis paneb teadlased Nobeli-väärilist tööd tegema.

Sel aastal on Nobeli preemia väärtus 8 miljonit rootsi krooni ehk ligi 970 000 USA dollarit. See on võrreldes eelmise kahe aastaga veidi tõusnud. 2000. kuni 2011. aastani olid summad aga suuremad, ulatudes 10 miljonist rootsi kroonist kuni 11,7 miljonini. 2001. aastal, preemia väljaandise 100. aastapäeval oligi see 11,7 miljonit, mis on ajaloo suurim summa.

Kuid see ei ole ainus viis, kuidas nobelist raha teenida saab. Auhinnaga kaasneb tihti pakkumiste laviin. Eraettevõtted soovivad laureaati konsultandiks. Võimalus on astuda ka mõne ettevõtte nõukogu liikmeks. Loomulikult müüvad hästi nobelisti raamatud ning ta on nõutud ning kallihinnaline kõnepidaja.

On aga ka ekstreemseid näiteid.

1962. aastal sai Nobeli meditsiinipreemia James Watson. Seda koos Francis Crickiga paljuski tänu Rosalind Franklini uurimistulemustele röntgenstruktuuranalüüsis. Avastus tehti 1953. aastal ning selleks oli täpsemalt DNA kaksikheeliksmudel. 1968 kirjutas Watson raamatu "Kaksikheeliks", mis osutus väga menukaks.

Eelmisel aastal oli James Watson sunnitud oma Nobeli medali maha müüma. Selle ostis üks vene miljardär ning kinkis selle siis teadlasele tagasi. See on kurioosne lugu. Watson sattus väga õnnetusse olukorda, kui ütles 2007. aastal Briti väljaandele Sunday Times, et ta on Aafrika tuleviku osas järjest enam kõhkleval seisukohal põhjendades seda järgnevalt: „Kogu meie sotsiaalpoliitika aluseks on see, et nende (aafriklaste) intelligents on sama mis meil - testid aga näitavad, et see ei ole tegelikult nii."

Pärast loo ilmumist visati mees välja kõikidest ettevõtete nõukogudest, kuhu ta kuulus. Mitmed plaanitud kõnepidamised ja muud esinemised öeldi talle üles. Isegi seitse aastat hiljem oli tema reputatsioon ning ka pangaarve sellest väga oluliselt mõjutatud. Viimane isegi sel moel, et Watson oli sunnitud oma medali müüki panema, et saada raha, aga ka tähelepanu.

Vene miljardär maksis medali eest 4,7 miljonit dollarit, mis on ajaloo suurim summa Nobeli medali eest.

Ainus täna elav Nobeli võitja, kes on samuti pidanud oma medali müüma on Leon Lederman. Tema võitis füüsika Nobeli 1988. aastal. Mehel on dementsus ning ta vajas raha haiglaarvete tasumiseks. Tema medal müüdi selle aasta alguses 765 002 dollariga.

Ledermani medal on müüdud Nobeli medalite järjestuses neljas. Watsoni 4,7 miljonit on kindel liider. Temaga koos Nobeli saanud Francis Cricki (tänaseks surnud) medal müüdi 2 miljoni dollariga aastal 2013. 1,1 miljonit dollarit maksti välja Argentiina õpetaja Carlos Saavedra Lamase 1936. aastal võidetud Nobeli rahupreemia eest.

Nobelistide medalite müük on viimastel aastatel muutunud sagedasemaks. 1953. aastal Nobeli füsioloogia- ja meditsiiniauhinna võitnud Hans Krebsi medal müüdi Sothebys maha 425 525 dollari eest ja seda möödunud juulis.

Siiski ei ole raha nende teadlaste jaoks kõige olulisem.

„Suurem osa neist teadlastest, kes teevad Nobeli-väärilist tööd ei tee seda rikkaks saamise eesmärgil," ütles Yale'i ülikooli ajaloo ja meditsiini professor Daniel Kelves. Preemiaks on teiste kõrgel tasemel professionaalidega koos töötamine ning oma elutöö tutvustamine laiemale ringile ja teemade teadvustamine.