Nokia Soome kontorihoone Helsingi eeslinnas, klaasist-metallist palee, on maailmanimega firmale kohaselt suursugune. Läbipaistvate seintega liftid liiguvad kontorihoone keskel. õhkkond on väga ametlik ja aukartustäratav. Paarkümmend minutit ootesaalis ja Nokia tootejuht Antti Aumo avab audientsi. Suundume nõupidamisteruumi Turquoise. Asjaolu, et noored ärimehed seal hetkel tööd teevad, Aumot ei sega. Kiiresti ja veenvalt palub ta ruumi vabastada.
Soomlased on mobiiltelefone kasutanud palju kauem kui mõned teised rahvused. Mujal maailmas sai mobiiltelefon tuntuks alles viis-kuus aastat tagasi. Soomes ja teistes Põhjamaades helistatakse mobiilidega juba enam kui 15 aastat. NMT-süsteem läks käiku 80-ndate algul. Alates 60-ndate lõpust kasutati ARP-süsteemi. Kes esimese mobiiltelefoni konstrueeris, polevat Aumo sõnul võimalik täpselt kindlaks teha. "Telefon leiutati ju üle saja aasta tagasi. Ilmselt olid algsed mobiilivariandid kasutusel erinevates kohtades juba ammu," on mees kindel.
Osa imidzhist
Ometi on just suhteliselt tilluke Soome saavutanud Nokia firmaga ülemaailmse tuntuse ja rühib vähemalt mobiiltelefonide vallas maailmas esimeste hulgas. Soome leiutajad ja insenerid on Aumo sõnutsi klass omaette. "Kindlasti mängib rolli ka maa geograafiline ehitus. Kuigi siin elab ainult viis miljonit inimest, on territoorium võrdlemisi suur ja vahemaad asustatud punktide vahel pikad. Mingi mugav sidepidamiseviis tuli ju leiutada," arutleb Aumo.
Pisikeste kõneriistade välimus ja hind näib muutuvat iga päevaga. "Disaini juures tuleb arvestada kahte aspekti. Esiteks ilu ja teiseks funktsionaalset külge," loetleb Aumo. "Kui lähete poodi kella või pastakat ostma, mille järgi te neid valite? Loomulikult ostate sellise, mis teile kõige enam meeldib. Keegi ei vali ju koledat asja vaid sellepärast, et see hästi töötab. Mobiiltelefoni nagu kellagi kannab inimene endaga kaasas. See on osa tema imidzhist ega saa inetu olla," teeb ärimees loogilise järelduse.
Tehnikaimesid näpukuju järgi
Kuidas head välimust ja kvaliteeti kombineerida, selgub hetk hiljem, kui Aumo lauale neli mobiili sätib. Inimesed on enamasti nii laisad, et ei viitsi jännata ühegi keerulise riistapuuga, seda enam mobiiltelefoniga. Seepärast peab selle käsitlemine olema laitmatult lihtne.
Arvestatakse ka seda, et naised ja mehed vajavad erinevaid telefone. Nokia uusim mudel 8110 on väga väike, mahub ideaalselt käekotti ning on voolujooneline. "Meestele sobib midagi maskuliinsemat," arvab asjatundja ja lisab, et kõigil pole ju saledaid sõrmi, millega tillukesi numbrinuppe vajutada. Töntsnäppudele on firmal suuremad mobiilid.
Mobiili- ja kehakumerused
Moodsa mobiiltelefoni disainis on olulised mitmed detailid. Mobiil pole ainult vahend, mille abil suhelda, vaid ka aparaat, millega suhelda. "Tavalisel telefonil pole ekraani. GSM-mudelitel on aga oluline detail, mille kaudu telefon inimesega suhtleb," demonstreerib Aumo moodsat kommunikatsiooni. Kui kuvar on suur ja selge, mõistavad inimene ja telefon teineteist kiiresti.
Oluliseks detailiks peab Aumo ka Nokia uusima mudeli väljatõmmatavat torupikendust. Kinnine kate kaitseb telefoni põrutuste eest. Ka mikrofon on paigutatud just pikaleveniva osa sabasse. Kokkupandult mahub telefon ka kõige pisemasse ridiküli, lahtitõmmatuna sarnaneb tavalise telefonitoruga. See on päris oluline - uuringud on tõestanud, et inimesed vajavad illusiooni, et räägivad nimelt torusse, mitte õhku.
"Teeme ühe pisikese testi," teeb Nokia mees ettepaneku. "Tõstke käsi kõrva juurde, justkui räägiksite telefoniga. Ja sina ka, palun," pöördub Aumo fotograafi poole. Järgime püüdlikult ettekirjutusi nagu koolilapsed. "Nüüd võtke käsi aeglaselt kõrva juurest ära. Ei, asendit muuta ei tohi! Näete nüüd, käsi on ju kumeralt. Seepärast ongi tähtis, et mobiil oleks kumer ja mitte suurem õblukesest naisekäest." Aumo tõuseb energiliselt püsti ja näitab, kuidas telefon inimkeha kumerustega sobib, pane see siis põue või tagataskusse.
Luksuslikumaks, kuid odavamaks
Palju pisemaks ei saa tänapäeva mobiil enam muutuda. "Telefoni suurust reguleerib inimese keha. Meie ju pisemaks ei muutu ning suu- ja kõrvadevaheline vahe on kõigil enam-vähem sama. Ka sõrmede paksus jääb samaks," arutleb mees. Väga napilt telefoniekraanilt ei näe suurt midagi lugeda.
Mis võib juhtuda järgmisel sajandil, ei tea keegi. Juba 1930-ndatel oli multifilmikangelasel Dick Tracey`l telefonkell. Tulevikus võib mobiil asetseda näiteks peapaelas või kaelakees, kes teab.
Edukad telefonimüüjad mõtlevad ka lastele. Eelkõige sellepärast, et näiteks Norras ja Rootsis on mobiilid veerandil täiskasvanud elanikkonnast ning enamasti on tegemist just perekonnainimestega. Uuematele mudelitele saab sisse programmeerida paar kindlat numbrit ning piisab ühe nupu vajutamisest, kui telefon helistab vajalikku kohta. Ekraanile ilmub tunnussõna, kuhu helistatakse, näiteks isa või kodu.
Vähe on hetkel maailmas neid asju, mis uuenedes odavamaks lähevad. Mõningate tehnikaimede puhul on see õnneks tavaline. "Kui teed midagi väga palju, saad seda ka odavamalt müüa," selgitab Aumo. "Mobiiltelefonide hinna viis alguspäevadel üles investeering põhjalikesse turu-uuringutesse. Nüüd, kus toodangut on juba piisavalt müüdud, oleme raha tagasi saanud," nimetab spetsialist hinnalanguse põhjusi. Telefoniosade ja elektroonika hinnad langevad samuti. "Hetkel on hinnatase võrdlemisi tasakaalus, sest tegemist on siiski fantastiliste tehnikaimedega, mis sellest hoolimata pole videomakist kallimad. Ilmselt langeb hind veelgi, kuid aeglasemalt kui seni. Igavesti ei saa asjad odavneda," kinnitab Aumo ja pakib mobiilid hunnikusse. "Tuleb tagasi viia, võib-olla tahab keegi helistada!"
Kertu Saks
