Nõukogu esimees Risto Siilasmaa esines tol samal päeval pressikonverentsil. Ta teadis, et Nokia on soomlaste au ja uhkus ning selle teate edastamine on kõigile valus.  

„Mul oli siiski kindel tunne. See oli lahendus, mis võimaldas Nokial jätkata tugeva rahvusvahelise tehnoloogiafirmana. Teised variandid olid kehvad. Üks tõsine võimalus oli ka see, et Nokia kaob üldse kaardilt," ütles Siilasmaa intervjuus.

Siilasmaa kirjeldab värvikalt, kuidas kõnelused suure Microsofti ja langeva Nokia vahel käisid. Esmalt sai ta 2013. aasta veebruarikuus telefonikõne Steve Ballmerilt, kes ütles lihtsalt, et ettevõtete juhid võiks kokku saada ja koostöövõimalusi arutada. Ballmer ei täpsustanud, mida täpsemalt arutada sooviti.

„Siiski hakkasin juba siis mõtlema, et mida Nokia müümine võiks soomlastele tähendada. Küsisin endalt, kas Microsoft soovib meid täielikult üle osta või soovib ta seda teha osaliselt," ütles Siilasmaa. Ta lisas, et Nokia kadumine tundus talle jubeda mõttena.

Esimene kohtumine leidis aset Barcelonas, maailma olulisemal telekommunikatsiooniüritusel „Mobile World Congress". Selgus, et jututeemaks saigi Nokia ost, osaliselt.

Vaid aastakese Nokias olnud Siilasmaa pelgas Ballmerit, kes on teada tuntud karismaatiline ja osav juht. Lisaks oli Nokia suures hädas. Nutitelefonid olid turu vallutanud ning traditsioonilised mobiiltelefonid ei müünud enam. Siilasmaa sõnul soovis Nokia minna läbirääkimistele siiski nii, et laua taga istuks kaks võrdset osapoolt.

„Meie jaoks oli tehing oluline, Microsofti jaoks vast mitte nii tähtis. Neil oli pangaarvel 70 miljardit dollarit ja iga-aastane kasum 20 miljardit," rääkis Siilasmaa.

Nõukogu esimees tuli Barcelonast tagasi ja tõi sõnumi nõukogu ja juhatuse ette. Nüüd algasid tihedad mõttevahetused Nokia sees.

„Kui me ei ole nõus, mida teeb siis Microsoft? Tõenäoliselt ostavad nad mõne meie konkurendi ja siis oleksime me võrreldes nendega väga halvas seisus," kirjeldas Siilasmaa mõtteid, mis Nokia juhtidel tol ajal olid.

24. aprillil kohtus juba suurem läbirääkimiste meeskond New Yorgis. Nokiale ei alanud see sugugi hästi. Ballmer tutvustas Microsofti tulevikuplaane ning seejärel esitati Nokia inimestele esimene pakkumine.

„See oli hoopis teiselt planeedilt, mida meie ootasime. Siin ei olnud isegi midagi arutada," meenutas Siilasmaa. Ta lisas, et nende mõte oli mitte müüa Nokiat iga hinna eest. Vastupidi, sooviti saada parim pakkumine. Nii püüdsid Nokia läbirääkimismeeskonna liikmed igal sammul näidata, et ka Microsofti plaanides on vigu sees.

Läbirääkimistel käidi nüüd läbi majandusnäitajad, brändi väärtuse küsimus, patentide hinnad, müügikanalite väärtus ning väga palju muud.

Ühe tragi-koomilise seigana tõi Siilasmaa välja, kuidas ühes ruumis omavahel arutledes kuulsid Nokia juhid ühtäkki karjet „Kurat võtaks!" ning lisaks ka mõned krõbedamad väljendid. Nokia inimesed tormasid välja ning nägid, et Steve Ballmer lebas diivanil ning tema peast tuli verd. Selgus, et mees ei olnud telefoniga rääkides tähele pannud väikest klaaslauakest ning komistas selle otsa ja kukkus.

„Me läksime teda lohutama ja ütlesime ,et hoolitseme tema eest. Ballmer võttis seda naljana, kuigi me olime tema pärast tõsiselt mures," ütles Siilasmaa.

Nokia läks üha julgemaks. Tehingu läbiviimise eeldused pandi paberile. „Me soovisime osta Siemens Nokia Venture osa Siemesilt välja, kuid kuna samal ajal oli meil pooleli tehing Microsoftiga, siis me seda teha ei saanud. Panime eellepingusse kirja, et Microsoft võiks Siemensi tehingut ise finantseerida." Nokia soovis Microsoftilt ka 1,5 miljardit dollarit laenu. Nad ütlesid, et kui tingimusi ei täideta, siis ei ole mõtet enam ühise laua taha istuda.

Ballmer ja teised Microsofti juhid olid nõus. Augustiks oli tehing paigas. Kõik osapooled tundusid rahul olevat.

Veel üks asi häiris Siilasmaad. Nimelt Nokia juhi Stephen Elopi kompensatsioon. Ta pidi saama 20 miljonit eurot. See ei oleks soomlastele meeldinud. Nii helistas ta Ballmerile ja ütles, et soomlastele on see väga emotsionaalne teema ning Ballmer nõustus, et Microsoft võiks maksta 70% Elopi kompensatsioonist. Elop sai lõpuks 24,2 miljonit eurot, Microsoft maksis sellest 17 miljonit.

„Pettumus oli suur, kui meedia ja avalikkus ründasid Nokiat sellele vaatamata. Meie inimeste tublit tööd läbirääkimistel ei hinnatud. Ma tundsin veel pikka aega, et inimesed vaatasid mind hindava pilguga, et sina oledki see mees, kes Soome au ja uhkuse maha müüs," rääkis Siilasmaa.

Rahul olid aga investorid, sest Nokia aktsia tõusis peale teate edastamist 34 protsendi võrra ning kasv jätkus kogu sügise vältel.

„Tänu väikesele õnnele ja meeletule tööle saavutasime me Nokiale ja tema investoritele väga hea tulemuse. Parima võimalikest. Nokia lugu jätkub," ütles Siilasmaa lõpetuseks.