Muude küsitavuste hulgas on Tallinna linnaplaneerimise ameti koostatud eskiisprojektist välja toodud näiteks sellised aspektid: 2001. aastal kehtestatud miljööala vähenemine, erinevate hoonetüüpide, näiteks rida-, vaip- ja aatriumelamute toomine linnaossa ühes uute kinnisvaraarendustega, asustuse tihendamine ja kruntide miinimumsuuruse kaotamine, kirjutab
t.


Suurima kitsaskohana tõi Nõmme linnaosavanem Rainer Vakra esile miljööalade vähendamise. „See on ka meie üks küsimusi projekteerijale, linnaosa valitsus sellega ei nõustu,“ oli ta resoluutne. Lisaks mainis ta, et kindlasti tuleb erinevate funktsioonidega aladel ära määrata hoonestuse lubatav maksimaalne kõrgus, haljastusprotsent ja täisehitusprotsent. Praegu on need määratud igas asumis eraldi. Haljastuse võimaliku vähendamise kohta ütles Vakra, et linnaosavalitsus peab oluliseks kõrghaljastuse maksimaalset säilitamist.


Tallinna linnaplaneerimise ameti üldplaneeringute osakonna juhataja Martti Preem peab poleemika tekitamist ebaõigeks. Miljööalade piiride vähendamise kohta ütles Preem, et 2001. aasta Tallinna üldplaneeringus ei eelnenud mingit sisulist põhjendust nende määramiseks.