Mille eest elatakse?

Kuidagi saab ära elatud, kuu lõpus on raskem, vastas Janne küsimusele. Alimendid, lapsetoetus ja sotsiaalabi annab Janne kahe pojaga perele kuus kokku 2300 krooni. Selle eest tuleb maksta ära ka kolmetoalise korteri üür, elekter, gaas, vesi. Suurimad raharöövlid on 11-aastase Andrese kooliasjad. Kartulikott ja hoidised tulevad perre maal elavalt tädilt.

Janne oleks nõus töötama ka miinimumpalga eest, sest koos lastetoetustega tähendaks see veidike suuremat summat. “Täiesti ära nüristab kodus olemine,” sõnas ta. Aga siiski: oleneb tööst ka, sest lastel on ema vaja. Nii on välistatud müüja-amet toidukaupluses, sest kes vaataks õhtuti lapsi? Odavaid juhutöid pole mõtet teha, sest kohe kaoks sotsiaalabi ja kuidas elataks siis edasi järgmistel kuudel?

Iga kuu käib Janne läbi tööhõiveametist. Töötu abiraha aeg on tema jaoks ammu möödas, nüüd käib ta sealt sotsiaal-ametisse oma töötuse kohta tõendit toomas. Tööhõiveametist leiaks tööd koka, õmbleja ja müüjana.

Kui kaht viimast ei taha ta ise, siis esimeseks puuduvad oskused. “Üks mu tuttav läks õmblejaks, sai 500 krooni kolme nädala eest. Nii ma pole hakanud sinna trügimagi,” rääkis Janne. “Töötasin varem pikka aega klienditeenindajana. Seda teeksin hea meelega edasi. Olen konkureerinud vähemalt kümnesse kohta, aga enamikust pole CV-le isegi vastust tulnud.” Ise asutuste uksi palvega end tööle võtta pole ta kulutanud. “Nii ma ei julgeks. Uurin ikka ajalehtedest ja internetist pakkumisi.”

Koliks, aga kuidas?

“Ma võtan asja rahulikult, püüan mitte närvi minna ja laste peale mitte karjuda, sest mis see aitab? Vahest on küll masendus peal, aga siis läheb jälle üle. Mingi vinguja ma ka ei ole,” rääkis Janne edasi.

Vahepeal mõlgutab ta Kohtla-Järvelt ärakolimise mõtteid. Väikestes kohtades on sama hull kui siin, aga kui läheks Tallinna või Tartusse, kaalus Janne. Kui aga kuulis, kui palju maksaks pealinnas ühetoalise korteri üürimine, ohkas raskelt. Oma Kohtla-Järve 15 000 krooni maksnud 3-toalise korteri eest ei saaks mujale esikutki.

Kui tööturuamet saatis hiljuti soovijaid Iirimaale tööle, kaalus ka Janne tõsiselt seda mõtet. Viimasel hetkel selgus, et pass kaotab lubatust varem kehtivuse ja uut ajada enam ei jõudnud. Laste hoidmisega oleks küll olnud muret, aga küll kuidagi oleks saanud, arvas ta.

Kohtla-Järvel on avalik saladus, et väga paljud linna elanikud töötavad illegaalselt Iirimaal. Mis seal salata, ka Janne mõtles sellele. Nüüd aga ootab euroliiduga ühinemist, et siis ametlikult tööle kandideerida. Sest mõned aastad tagasi Iirimaale läinud lähedased sõbrad on end igati sisse seadnud ning tööpuuduse üle ei kurda.

• Kirjad Ida-Virumaa tööandjatelt, kel oleks Jannele tööd pakkuda, on toimetusse oodatud aadressil

agne.narusk@epl.ee

Töötus septembris

• Septembris otsis tööhõiveametite vahendusel tööd 40 542 töötut, mis on 4,9 protsenti Eesti elanikest vanuses 16 aastat kuni pensioniiga. Võrreldes augustikuuga kasvas registreeritud töötute arv 0,7 protsenti ja eelmise aasta septembrikuuga vähenes 9,8 protsenti.Esmakordselt pöördus juulis tööhõiveametitesse 5621 töötut.

• Töötuse tase oli kõige kõrgem Ida-Virumaal, kus tööhõiveametis registreeriti töötuna 10,1 protsenti maakonna tööealisest elanikkonnast, ja Valgamaal, kus see näitaja oli 7,8 protsenti. Kõige vähem registreeriti töötuid Pärnumaal (2,6%) ja Tartumaal (2,5%).

• Töötu abiraha said septembris 17 590 töötut, mis on peaaegu sama palju, kui eelmisel kuul. Kõige suurem abiraha saajate osakaal tööealistest elanikest oli Ida-Viru maakonnas (3,3%).

Allikas: tööturuamet