Noored hülgavad loositud fondi
1983. aastal või hiljem sündinuil ei ole valikut, kas II pensionisambaga liituda või mitte. Kui noor tööleasuja endale ise fondi ei vali, määrab selle riik loosiga. Et nii võib saada vaid konservatiivse fondi, jätavad värsked pensionikogujad loosifondi sageli maha.
Pensionikeskuse andmeil on sammaste süsteemi käivitumise algusest pensionifond loosiga määratud 15 000 kogujale, neist 12 000 on otsustanud siiski mõne teise fondi kasuks.
„Kuna loositud fondi saanud inimestel on umbes 40 aastat pensionini, siis on nad mõistnud, et tasub võtta suuremat riski suurema tootluse nimel,” põhjendas fondivahetust ERGO Kindlustuse pensionitoodete müügijuht Taave Lips.
Vaadatakse tootlust
Tema sõnu kinnitas Swedbanki pressiesindaja Kristi Künnapas: „Kuna noortel on pensionikontode seis enamasti null või on seal väike hulk raha, siis tugineb fondide vahetamine pigem tootlusele ja vähem arvestatakse muid faktoreid.”
Hoopis teistsuguse põhjuse tõi esile LHV Varahalduse juht Mihkel Oja, kelle sõnul on peamine fondivahetuse motiiv siiski klientide lojaalsus kodupangale. „Meil on seitsmest konservatiivsest fondist kaks ja me saame alguses teistest rohkem loosikliente. Üldine tendents aga on see, et 90 protsenti neist läheb üle fondi, mida kodupanga teller neile soovitab.”
„Et 80 protsenti turuosast on Swedbanki ja SEB käes, siis üldi-selt lähevad nad sinna,” täpsustas Oja. Tema hinnangul on kurb, et liiga väikesele osale liitunud inimestest läheb nende samba käekäik korda ning pensionifondi kasuks otsustatakse selle järgi, kus on arvelduskonto ja krediitkaart.
Näiteks loositi Swedbanki konservatiivsesse fondi 2008. aastal 230 inimest, 448 noort ehk 38 protsenti kõigist selle aasta loosiga fondisaajaist tuli aga panka teiste teenusepakkujate juurest üle. Swedbank ise kaotas teistele 73 klienti.
Loosiga Swedbanki konservatiivse pensionifondi saanud Karoliina V. (21) suhtub oma pensioni kogumisse ükskõikselt. „Kokkuvõttes ju vahet ei ole. Mulle ei meeldi üldse püsisuhe sambaga, olen seotud, sest sünniaasta järgi oli see kohustuslik,” sõnas ta.
Noort pensionikogujat on tema enda sõnul ka SEB-sse üle meelitatud, kuid neiu ei pidanud muutusi vajalikuks.
Pensionifondi loos jagab kõikidele konservatiivsetele II samba pensionifondidele kliente võrdselt.
Pangad loosikliente veenda ei saa
•• Kui noor tööleasunu ei ole ise omale pensionifondi valinud ja riik talle selle loosib, ei ole fondi haldajal üldiselt võimalik teda oma fondide juurde jääma veenda.
•• „Tehniliselt ei ole võimalik nende klientidega tegelda, sest me ei tea neist sisuliselt midagi,” selgitas LHV Varahalduse juht Mihkel Oja.
•• Nii saavadki loosikogujad soovitusi enamasti kodupanka või muud teenusepakkujat külastades. „ERGO on alati esimesel teenindussituatsioonil klienti informeerinud loositud fondist ja soovitanud fondi vahetada, sest leiame, et pikaaegsel kogumisel tasub eelistada pigem aktsiaid sisaldavaid, „äkilisi” fonde,” rääkis ERGO Kindlustuse pensionitoodete müügijuht Taave Lips.
