Noored suhtuvad õppelaenu võtmisesse aina ettevaatlikumalt

Eesti kommertspankade hinnangul suhtuvad noored õppelaenu võtmisesse aina ettevaatlikumalt ja õppelaenu võtjate üldine hulk on vähenemas. Pangad näevad languse taga tasuta kõrgharidust ja paranenud finantskirjaoskust, kuid laenu võtmine võib jääda ka käendajate puudumise taha.

Eesti ülikoolides õppivad või Eesti kodanikest tudengid saavad igal aastal võtta õppelaenu, mille maksimummäär oli möödunud õppeaastal 2500 eurot. Noored kasutavad viieprotsendilise intressiga võetud laenu peamiselt õppemaksu tasumiseks, töövahendite ostmiseks ja elamiskulude katteks, kirjutab ERR.

SEB erakliendi segmendi müügijuhi Evelin Tammearu sõnul suhtuvad noored finantskohustuste võtmisesse ettevaatlikult ning proovivad õpingutega seotud kulud katta töötasust, vanematelt saadud toetustest, õppetoetustest, stipendiumitest või muust ning võtta õppelaenu vaid tungival vajadusel.

Tammearu sõnul on viimastel aastatel üldise elatustaseme tõusu ning paranenud finantskirjaoskuse tõttu vähenenud nende noorte arv, kes finantseerivad õpingutega seotud kulutusi õppelaenu arvelt.

"Samuti on õppelaenu langenud populaarsuse üheks põhjuseks tasuta kõrghariduse omandamise võimalus," märkis ta.

SEB erakliendi segmendi müügijuhi sõnul on teatud sihtgruppidele, näiteks vaesematest perekondadest pärit noortele, õppelaen jätkuvalt oluline ja peaaegu hädavajalik kõrghariduse omandamiseks.

Swedbanki erakliendi väikefinantseerimise ja liisingu osakonna valdkonnajuhi Gätlyn Mägi sõnul oli viimasel taotlemisperioodil keskmiseks õppelaenu summaks 2200 eurot, LHV pangas võetakse laen enamasti välja maksimumsummas ehk 2500 eurot aastas.

"Meie andmetel on õppurid muutunud vastutustundlikkumaks ning enne laenu võtmist kaaluvad läbi alternatiivid, kas ja miks laenu üldse võtta," sõnas Mägi.

Pikemalt loe ERRist.