Mõned raviviisid on päris kallid, olgu näiteks statsionaarne haiglaravi või “statsionaarne vanglaravi”. Mõlemal juhul ootame teatavat parandavat tulemust. Ja mis võiks olla sellise kalli tegevuse alternatiiv? Parafraseerides J. F. Kennedyt: kallim kui ühiskonna valupunktidega tegelemine oleks ainult nendega mittetegelemine. Just seepärast ongi Kuriteoennetuse Sihtasutuse (KESA) moto “Iga inimene on väärtus”.

Euroopa Liigu algatuse EQUAL arengupartnerluse projekti RE-START eesmärk on aidata stabiilsemale eluteele tagasi neid 16–24-aastaseid noori, kes on kuritegusid juba toime pannud. Alaealiste ja alles täiskasvanuks saanute puhul on tõsiseks probleemiks nende senine töökogemuste täielik puudumine, mistõttu tuleb omajagu panustada esmasele aktiivsele sotsiaalsele kaasamisele, kombineerides seda teatavate tööharjutustega, mille tagajärjel kasvab nooruki eneseusaldus ja ka reaalne võimekus ning üle kõige soov tööd teha. Kuivõrd projekti kestel on selline soov noortel tekkinud ja kasvanud, siis avati märtsis ka vanglas arvutiklass, kus kuus noort saavad õpetaja juhendamisel iga päev kaks tundi teadmisi omandada – ja mitte mängida.

Müüride vahelt välja

Neid motiveeritakse-premeeritakse ka sportlike üritustega, millest osa toimub vanglast väljaspool. Lisaks suurele füüsilisele koormusele on nende ees-märk ka – juba vabanemisele eelnevalt – harjutada noori sellise käitumise ja kognitiivsete oskustega, mida tuleb järgida tavaellu naastes. Poiste tunnustuseks tuleb öelda, et nende senine käitumine igasugustes ettevõtmistes on ületanud ootused.

Kui mõttekas selline tegevus on? Meessoost kinnipeetavate puhul, kes on kandnud vanglakaristust, võime eri vanusegruppide puhul rääkida retsidiivsusest (korduvkuritegevus) 70–80% ulatuses juba esimese paari aasta jooksul pärast nende vabastamist. Üsnagi suur protsent ning suur kulutus ühiskonnale. Rehabilitatsiooniprogramme peetakse Euroopa mastaabis edukaks, kui need seavad ees-märgiks saavutada 20% tulemus. Ka minimaalselt 10% tulemus õigustab seda tööd veel, kui tegu on nii raske sihtrühmaga. Seega ei saa me siin Eestiski seada suuremaid sihte.

Kas siis aga on üldse mõtet mingi 10–20% nimel vaeva näha?

Kellegi viltuse elutee peame meie kõik maksumaksjatena kinni maksma, mistõttu ongi odavam ennetada probleeme või vähemasti vältida nende süvenemist.

Abi vangidele

•• Euroopa Liigu algatuse EQUAL arengupartnerluse projekti RE-START projektis osalevad Caritas Eesti, KESA, Viljandi vangla ja Harju maakohtu kriminaalhooldusosakond.

•• Kõik vanglad ja teised vastava ala institutsioonid on saanud eesti- ja venekeelse tööotsimise käsiraamatu “Saan tööd!”, mis on koostatud karistust kandnute vajadusi silmas pidades ja aitab sihtrühmal igapäevaeluga paremini hakkama saada.

••  Ka meil on võimalik igal aastal mitmel kinnipeetavate rüh-mal omandada B-kategooria juhiload, mis aitavad vanglast vabanenutel paremini tööle asuda.

••  Soome vanglate mudeli põhjal on Viljandis käivitatud käsitööklass, milles kinnipeetavad õpivad kangastelgedel vaibakudumist.