Nord Streami rajamiseks kulub hinnanguliselt 7,4 miljardit eurot (115,7 miljardit krooni), kuid Gazprom pöördus Itaalia rahandusministeeriumile alluva ekspordikrediidiagentuuri SACE poole sooviga, et see suurendaks oma panust seniselt 1 miljardilt eurolt (15,6 miljardit krooni) 2,14 miljardi euroni (33,4 miljardit krooni), teatas Kommersant, toetudes tundmatuks jääda soovinud Gazpromi ametnikule.

Venelased tahavad, et SACE, mis seni pidi tegema 1 miljardi euro eest veealust trassi, finantseeriks seda nüüd 1,7 miljardi euro (26,6 miljardi krooni) eest ja rahastaks lisaks veel merealusele osale ka 440 miljoni euro (6,8 miljardi krooni) ulatuses maismaal kulgevat järku.

Gazpromi ametniku sõnul on probleemid tekkinud majanduskriisist tingitud arengutest finantsturul. Tänavu veebruaris pöördus trassi rajamiseks loodud ettevõte Nord Stream AG laenu saamiseks 30 panga poole, kuid seni pole taotlused ametlikke tulemusi andnud.

"Meie projekt on krediitoritele atraktiivne ja finantseerimise osas kooskõlas pankade krediidiosakondade kõikide kriteeriumitega," väitis Nord Stream AG pressiesindaja Irina Vassiljeva ajalehele Kommersant. "Me plaanime kava järgi võtta esimese laenu aasta teisel poolel."

Rohkem ei soovinud pressiesindaja ettevõtte olusid kommenteerida.

Itaallased on valmis abiraha andma, kuid nõuavad selle eest lisatagatisi, aga Gazprom keeldus lepingule toetudes neid tagamast. Kremli jaoks ootamatult üles kerkinud probleemi hakkavad homme Sotšis arutama Venemaa peaminister Vladimir Putin ja Itaalia valitsusjuht Silvio Berlusconi, kes hiljem kohtub ka president Dmitri Medvedeviga.

Teisipäeval arutasid Gazpromi juhid Itaalia energeetikaettevõtte ENI esindajatega Kaukaasiast läbi Musta mere kulgeva South Stream’i gaasijuhtme rajamist. Väidetavalt oli ka jutuks itaallaste roll Nord Stream’i arendamisel.

Venemaal on kavas ka kolmanda gaasijuhtme- Blue Stream’i - rajamine Türgi kaudu, mida arendatakse samuti koos itaallastega.

Nord Stream koosneb kahest 1220 kilomeetri pikkusest gaasijuhtmest, mis kavatsetakse rajada Läänemerre Venemaalt Viiburist Saksamaal asuva Greifswaldini. Projekti arendavad Gazprom, E.ON-Ruhrgas ja Nederlandse Gasunie. Projekti vastu on huvi tundnud ka prantslaste ettevõte Gaz de France. Trass läbib Venemaa, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa majandusvööndit, möödudes lähedalt Eesti, Läti, Leedu ja Poola majandusvöönditest.

Trassi ehitusega on kavas alustada 2010. aastal korraga kolmest kohast: Venemaalt, Saksamaalt ja Gotlandi juurest. Plaanide kohaselt peaks esimene gaasijuhe alustama tegevust 2011. aastal ja teine 2012. aastal Gaasijuhe võimaldab tarnida 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas.

Tänavu näitab aga gaasieksport Venemaalt languse trendi ja Gazpromi võivad aasta teisel poolel ees oodata rasked ajad.