„Oleme oma tulusid stabiilselt kasvatanud nii laenu - kui ka investeerimistoodete osas, suurenenud on kliendibaas ja internetipanga kasutajate hulk. Jõudsalt on vähenenud laenukahjumite tase, mis kajastab ühelt poolt kriisiaja lõppu, teisalt näitab meie hästi toimivat krediidipoliitikat,“ kommenteeris Vahur Kraft panga tulemusi.

Viimaste aastatega on Nordea Pank kasvanud väikesest laenupangast suureks kodupangaks, Eesti pangandusturu kolmandaks. „Nordea liigub õiges tuules, meie tuntus on Emori uuringu andmetel kasvanud aastaga 16%. Kliendid hindavad meis kõige enam paindlikkust ja klientide huvidega arvestamist, mis vastab Nordea Panga lubadusele olla kõige personaalsem kodupank,“ rääkis Kraft.

Nordea Eesti varade maht moodustas märtsi lõpu seisuga 2,97 miljardit eurot. Nordea Eesti laenu- ja liisinguportfelli maht oli aasta esimese kvartali lõpu seisuga 2,78 miljardit eurot, mis tähendab, et pank suutis kaheneva turu tingimustes oma laenu- ja liisinguportfelli kasvatada varasema aastaga võrreldes 6%. Panga laenuportfell ulatus märtsi lõpus 2,36 miljardi euroni, mis teeb aastaseks kasvuks 6%. Liisinguportfell kasvas aastases võrdluses 7%, ulatudes 419 miljoni euroni ning tõustes sellega Eesti liisingturul teisele positsioonile.

Nordea Eesti ettevõtete laenu- ja liisinguportfell moodustas märtsi lõpus 1,7 miljardit eurot, kasvades varasema aasta esimese kvartaliga võrreldes tervelt 8% ja tõustes sellega teisele positsioonile ettevõtete laenuturul. Eraisikute laenu- ja liisinguportfell kasvas aastases võrdluses 5% ja ulatus märtsi lõpus 961 miljoni euroni.

Eraisikute laenu- ja liisinguportfell kasvas aastases võrdluses 5% ja ulatus märtsi lõpus 961 miljoni euroni. Laenukahjumite osakaal kogu portfellist moodustas esimeses kvartalis 0,17%.

Varasemate aastatega võrreldes on kliendid järjest enam panustamas investeerimistoodetesse, eraisikute säästu- ja investeerimistoodete maht on kasvanud võrreldes aastaguse ajaga Nordeas 7,6% moodustades kokku ligi 300 miljonit eurot. Hoiuste maht on aastases võrdluses küll langenud, aga investeerimistoodete maht on kahekordistunud. „Kuigi hoiuseintressid on pisut tõusnud, otsivad hoiustajad võrreldes varasemaga siiski järjest enam tulususe säilitamiseks uusi investeerimisvõimalusi. Siinkohal kasvab kindlasti pankade roll nõustajana,“ kommenteeris Kraft investeerimistoodete kasvu tagamaid.

Positiivse tulemusega lõpetasid aasta esimese kvartali lisaks pangale ka Nordea ühtse katusbrändi all tegutsevad Nordea Finance Estonia ja Nordea Pensions Estonia.

Nordea Finance Estonia jätkas edukat kasvustrateegiat, lõpetades esimese kvartali 2,6 miljoni euro suuruse kasumiga, olles ühtlasi ka uute liisingkrediitide väljastamisel kolmandat aastat järjest turuliider. Esimeses kvartalis väljastati uusi liisingkrediite 50 miljoni euro ulatuses, uute krediitide mahu kasv võrreldes eelmise aasta sama ajaga oli 117%.

Nordea pensionifondide mahud on aastaga kasvanud 13,7 miljoni euro võrra ehk 70,5%. Klientide arvu on kasvatatud pea 8000 võrra, seda eelkõige teadlike ja keskmisest kõrgema sissetulekuga klientide osas.

Märtsi lõpu seisuga oli Nordeal Eestis 157 478 klienti, 21 kontorit ja 568 töötajat. Kvartali lõpuks oli pank väljastanud 82 225 pangakaarti, internetipanga kasutajaid oli 97 796.

Nordea Grupi I kvartali majandustulemused olid väga head.

Grupi tegevjuhi Christian Clauseni kommentaar: "Uhkusega saan öelda, et meil oli jälle hea kvartal. Meie kliendisuhte-keskne strateegia õigustab end täielikult. Teenisime rekordilist tulu. Nii tegevuskasum kui riskiga korrigeeritud kasum suurenesid võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga rohkem kui 10% võrra. Euroopa pankadele on suureks väljakutseks regulatiivkeskkonna muutustega seotud kulud. Nordea kavatseb teha kõik vajaliku, et tipus edasi püsida. Meie uus ettevõttesisene arengukava keskendub omakapitali tootluse (ROE) suurendamisele ning sisaldab meetmeid kapitali- ja kulutõhususe suurendamiseks.”



2011. aasta I kvartal võrreldes 2010. aasta I kvartaliga (2010. aasta IV kvartaliga):

· kogutulu kasv 9% (0%);

· riskiga korrigeeritud kasumi kasv 14% (7%);

· kuld ja privaatpangandusklientide arvu suurenemine 210 000 ehk 8% võrra (kasv 47 000, 6%);

· laenukahjude suhtarv 22 baaspunkti, koos Taani hoiuste tagamise fondi ühekordse provisjoniga 31 baaspunkti (IV kvartalis 23 baaspunkti, 2010. aasta I kvartalis 37 baaspunkti);

· üleminekueeskirju arvestamata on esimese taseme omavahendite (Tier 1) osakaal 10,7% (IV kvartalis 10,3%, 2010. aasta I kvartalis 10,1%);

· Omakapitali tootlus (ROE) 12,0% (IV kvartalis 12,8%, 2010. aasta I kvartalis 11,3%).