Nordea: Eesti majandus ärkab talveunest, kuid liigseks optimismiks pole põhjust

 (4)
Tõnu Palm
Tõnu PalmFoto: Heiki Rebane

Nordea värske majandusprognoosi kohaselt ületab Eesti majanduskasv ootusi, näidates viimasel poolaastal taaskord euroala keskmisest kiiremat kasvu. Nordea peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul on kasvutempost olulisem ekspordi ning investeeringute elavnemine, mis annab põhjust prognoosida kõrgemat SKT aastakasvu: 3,1% 2017. aastaks ja vähemalt 2,7% 2018. aastaks.

Nordea on prognoosinud selle aasta majanduskasvu muutumist laiemapõhjaliseks, mis on euroala ja meie põhjanaabritest kaubanduspartnerite, sh Soome, kiire kasvu taustal käivitunud ootustest hoogsamalt. 2017. aasta I kvartali 4,4%-list majanduskasvu toetas elavnenud kogueksport 11,6%-ga ning investeeringute hüppeline 16,5%-line kasv madalalt tasemelt (investeeringute tase SKT-st 22,2%). Alates möödunud aasta II kvartalist on koguekspordi mahukasv küündinud keskmiselt +6,7%-ni aastatagusega võrreldes, kusjuures tulude kasv hõlmab nii kauba kui teenuste eksporti.

„Eesti majandus ärkab tänavu küll talveunest, kuid vara on lõigata loorbereid. Arvestades pikemaajalisi väljakutseid nagu rahvastiku vananemine ja tagasihoidlik tootlikkuse tase, siis ei anna viimase kahe kvartali rasvasemad kasvunumbrid põhjust liigseks optimismiks,“ kommenteeris majanduskasvu tulemusi Nordea peaökonomist Tõnu Palm.

Seotud lood:

Väliskeskkonna paranenud väljavaade
Näitajaid väliskeskkonna paranenud väljavaateks on mitmeid: Eesti kaubanduspartnerite välisnõudluse kasv, euroala majanduskindlustunde näitajate jõudmine viimase 6 aasta kõrgeimale tasemele ning madalaid eurointresse soosiv vaoshoitud euroala hinnakasv.
Taastumas on ka globaalmajandus ja tööstus. Peamised riskid (tail risks) on täna geopoliitilised ja rändekriis.

Eesti pikemaajalise heaolu kasvu võtmesõnaks on investeeringud globaalsesse konkurentsivõimesse
Eesti pikemaajaline heaolu kasv on kinni eeskätt erasektori investeeringute elavdamises ja tootlikkuses. Eesti kasvab madala tööpuuduse tingimustes tänavu oma pikaajalisest kasvuvõimekusest kiiremini. Avatud majandusena vajab Eesti siseturu majandusharude taastunud aktiivsuse taustal ennekõike struktuurset nihet ekspordi ja investeeringute suunas, mis tõstaks pikemaajalist kasvuvõimekust.

Eesti majanduse maht ületas möödunud aastal 7%-ga 2006. buumiaasta taset. Kasvu on seejuures edukalt vedanud eratarbimine, mis jäi vaid ca 2 protsendipunktiga SKT-st alla buumiaasta tasemele. Olukorras, kus eratarbimine on taastunud kiirelt, on investeeringud jätkuvalt kriisieelsest perioodist ligi 25% madalamad. Kui euroala investeeringud pöördusid kasvule juba alates 2013. aasta II kvartalist, siis Eestis algas uus kasvutsükkel alles käesoleva aasta alguses.

„Kaotatud aeg tuleb teha tagasi nutikalt - vältides siseturu ülekuumenemist ning liiast hinnakasvu lõhet euroala keskmisega. Sisenõudluse tsüklilise elavdamise asemel on seega piiratud vahendid otstarbekas suunata ennekõike tööjõu arendamisse, kõrgemapalgaliste töökohtade loomisse ja digitehnoloogia võimaluste kasutuselevõttu tootlikkuse ja eksporditulude tõstmiseks,“ lisas Palm.

Eesti vajab „Tiigrihüpet“ tööturul
Eesti vajab vananeva ja kahaneva tööealise elanikkonna väljakutsetega toimetulekuks ”Tiigrihüpet” tööturul. Palmi hinnangul tasub välisvahendite investeerimisel betoonile eelistada inimressurssi ning sissetulekute kasvu ja eksporti prioritiseerivaid projekte. Siseturu investeeringutel on võimalus aktiivsemalt kasutada erasektori kaasrahastamist (private public partnership - PPP).
Pikaajalise heaolu saavutamiseks võiks majanduspoliitika prioriteetideks seada näiteks eksporditulude kasvu, tööjõu roteerumise kõrgepalgalistele töökohtadele ja noorte hõive kiirema kasvu eksportivas erasektoris.

Sarnaselt globaalsetele majandustrendidele on info- ja kommunikatsiooni (IKT) ning tehnoloogiakesksetel inseneriharudel täita tootlikkuse tõstmisel strateegiline juhtroll. IKT ja muude tehnoloogiaharude sümbioosis loodav lisandväärtuse potentsiaal on laiemapõhjalise heaolu arenguvõtmeks.