Nordea: Eestit ootab ees majandusseisak
Nordea esitles täna oma majandusanalüüsi tulemusi, millest selgus, et Eestit võib ees oodata majandusseisak.
Eestile ennustavad Nordea analüütikud sisenõudluse vähenemist ja eratarbimise kasvu pidurdumist peaaegu nullini seniks, kui inflatsioon on kontrolli alla saadud ja siinsed kinnisvarahinnas stabiliseerunud.
Kinnisvaraturgu peaks analüüside kohaselt ootama ees ümberkorraldused, mis võivad jätkuda ka tuleval aastal.
Investeeringute maht peaks uue hoo sisse saama aasta lõpu poole, mistõttu võib oodata, et ka 2009. aastal jääb SKP kasv loiule, kuni 2,5 protsendi tasemele.
Nordea Eesti juhataja Vahur Krafti sõnul on Eesti majanduse oodatust järsem jahtumine mõjutanud pangandussektorit eeskätt krediidinõudluse ja pakkumise vahekorra muutumisega, kus potentsiaalsed ostjad lükkavad ostuotsust edasi ning ühtlasi on toimunud üldine surve raha hinna suurenemisele.
„Pangad on muutunud laenude väljastamisel ettevaatlikumaks, mida näitab ka laenuportfellide kasvu oluline vähenemine,“ lisas Kraft.
Samas pole tema sõnul Nordea puhul toimunud olulist krediidipoliitika karmistamist ning aasta tagasi uuendati vaid laenusaamiseks vajalike minimaalsete sissetulekute määra.
Kuigi Balti riikide ja eelkõige Eesti väljavaated näivad prognooside kohaselt paari-kolme aasta horisondis senisest kehvemad ja majanduskasv jääb alla Eestile kohase potentsiaalse kasvu, taastub see Nordea analüütikute sõnul mõne aeglase arenguga aasta järel taas ning Balti riigid pakuvad investoritele ja partnerettevõtetele jätkuvalt uusi ärivõimalusi.
„Täna on Eesti jaoks põhiküsimus selles, kas majanduskeskkond on jõudnud madalseisu või langeb veelgi,“ ütles Kraft.
Tema sõnul peaks suuremat tähelepanu pöörama ka ekspordile, tootmise ja turismi sektorile ning teadmistepõhisesse majandusse.
„Mõeldes edutoovatele ja majanduskeskkonda turgutavatele faktoritele, on oluliseks küsimuseks palgakasvu ületav tootlikkuse tõus,” selgitas Kraft.
Erinevad analüütikud Soomele ja Rootsile majanduskasvu aeglustumise perioodi, mis omakorda avaldub välisnõudluse kasvu nõrgenemises.
Seda just seetõttu, kuna Baltikumi majanduskeskkonna jahenemise kõrval on üsna ebasoodsad ajad ka Eesti suurimatel kaubanduspartneritel.
