Nordea: enne 2010. aasta teist poolt kasv ei taastu

Nordea panga majandusanalüüsis väidetakse, et Eesti majandus ei hakka kasvama enne ekspordinõudluse taastumist, mis ei toimu enne 2010. aasta teist poolt.

Esimest korda pärast II maailmasõda on kõik maailma suuremad majandused üheaegselt langusse läinud. On arutletud, kas käimasolev majanduslangus võib depressiooniks süveneda, kuid Nordea panga analüütikud rõhutavad uues majanduse väljavaates, et nende hinnangul pole tegu kõige tõenäolisema stsenaariumiga, vahendas Nordea Pank Eesti.

„Tegelikult näeme tunnel lõpus valgust ja ootame, et maailmamajandus 2009. aasta teisel poolel järk-järgult taastuks. Peamine põhjus, miks me juba sel aastal suunamuutust ootame, on kiire tegutsemine kriisi mõjude vähendamiseks enamikus riikides — näiteks USAs, kus äsja vannutati ametisse uus president Barack Obama,“ ütles maailmamajanduse peaanalüütik Helge J. Pedersen.

„Siiski tuleb märkida, et töötuse kasv jätkub pikalt ka 2010. aastal ning räsitud eluaseme- ja kinnisvaraturud ei toibu päevapealt. Olukorra paranemisele seavad omad piirid ka karmistunud laenutingimused,“ ütles Helge J. Pedersen.

Eesti

Kuna Eesti suurimate väliskaubanduspartnerite Soome ja Rootsi majandustelt oodatakse sel aastal samuti kokkutõmbumist, halvenevad märgatavalt Eesti ekspordiväljavaated.

Nordea analüütikud ootavad 2009. aastal umbes 4,5 protsendilist SKP langust, mis on märksa rohkem kui 2008. aastal. Eluasemehindade korrektsioon jätkub tõenäoliselt kogu 2009. aasta jooksul ning oodata on investeeringute mahu järsku langust. Eraisikute tarbimiskulutusi vähendab veelgi töötuse määra kasv.

Eesti majandus ei hakka uuesti kasvama enne, kui ekspordinõudlus taastub ning see ei toimu enne 2010. aasta teist poolt.

Taani

Taanis ootavad Nordea analüütikud majandustegevuse mahu kõige järsemat langust 1970ndate naftakriisi järel. Aastal 2010 taastub majanduskasv järk-järgult, kuid töötuse määr jätkab tõusu ja jõuab järgmise kahe aastaga tõenäoliselt pea viie protsendini.

Teisest küljest prognoositakse saabuvateks aastateks senisest märgatavalt madalamat inflatsiooni ning pisut kasvab ka jooksevkonto ülejääk. On tõenäoline, et riigieelarve jääb defitsiiti, kuid juhul, kui majanduse jahtumine Taanis osutub ootamatult rängaks, on siiski võimalusi majanduspoliitika lõdvendamiseks.

Soome

Soome majanduse viib langusse majanduskliima järsk halvenemine eksporditurgudel. Pärast mitmeaastast suure kasvu perioodi keskmine majanduskasv järgmise paari aasta jooksul praktiliselt seiskub. Vaatamata sellele, et suure hulga töötajate pensionilemineku tõttu väheneb erakorraliselt tööjõu hulk, kasvab märkimisväärselt töötuse määr.

Majanduse kokkutõmbumise faas lõpeb tõenäoliselt suveks, kuid prognoosiperioodi jooksul tööhõive taastumist ei toimu.

Norra

Norra majandusel seisavad tohutu buumi järel ees kitsamad ajad. Rahvusvahelise majanduslanguse tõttu väheneb eksport ning Norges Banki pankade laenutingimuste uuring viitab, et samal ajal on oodata laenutingimuste tõsist karmistumist.

Märgatavalt on kasvanud ka tarbijate pessimism. Intressimäära järsud vähendamised, nõrk Norra kroon ja majandust elavdav eelarvepoliitika võivad negatiivseid mõjusid teatud määral leevendada, kuid ei suuda neid ära hoida.

Rootsi

Rootsi majanduses on palju ebakindlust. On risk, et vähene sise- ja välisnõudlus, karmistunud laenutingimused ja vähenev tööhõive tekitavad nõiaringi, mis toob Rootsis kaasa majandustegevuse märgatava vähenemise.

Kuid on ka leevendavaid tegureid, mis lõpuks aitavad negatiivsest trendist üle saada. Majandust elavdav eelarve- ja rahapoliitika, kiiresti alanev inflatsioon ja nõrk Rootsi kroon toetavad majandust ja loovad pikemas plaanis aluse järk-järguliseks toibumiseks.

Eriti võib välja tuua intressimäärade agressiivse vähendamise Rootsi keskpanga poolt, mis on alandanud kinnisvaralaenude intressimäärasid ja sellega majapidamiste intressikoormust kergendanud.