Nordea: euro kasutuselevõtt võib lükkuda 2013. aastasse
Nagu oodatud, süvenes majanduslangus Eestis teises kvartalis veelgi, järsku langust jätkasid teises kvartalis näiteks sisenõudlus ja eksport, seisab värskes majanduse väljavaadete prognoosis Nordea Economic Outlook.
Majanduse kokkutõmbumine küll süvenes, kuid aeglasemalt kui eelnenud kvartalites.
2009. aastal langeb SKP eelmise aasta tasemelt tõenäoliselt siiski 14%. SKP langus jätkub tõenäoliselt ka 2010. aastal, kuid surutis leeveneb, kui taastub näiteks ekspordinõudlus.
Isegi kui maailmamajandus taastub oodatust kiiremini, jäävad sisenõudlus ja investeeringud järgmise paari aasta jooksul tagasihoidlikuks.
Majandus peaks uuesti kasvule pöörduma 2011. aastal, kuid kasv jääb märgatavalt madalamaks, kui viimasel paaril aastal.
Euro võib lükkuda aastasse 2013
Valitsuse toetusmeetmete, näiteks käibemaksu tõusu ja avaliku sektori palkade vähendamise, eesmärgiks on hoida eelarvepuudujääk 3% piires SKP-st, mis lubaks Eestil 2011. aastal Euroopa rahaliiduga ühineda.
Analüütikute arvates on tänavuse esimese poolaasta järel see eesmärk aga raskemini saavutatav ning eurole ülemineku plaanid võivad edaspidi lükkuda aastani 2013.
„Eurole üleminek sõltub meie endi jõupingutustest ja teema tähtsusest. Oluline on erinevate huvigruppide kokkulepe, ühine arusaam ja kinnitus, et eurole üleminek on vajalik. Lisaks sellele on ääretult oluline eurotsooni liikmesriikide ja Euroopa Liidu institutsioonide toetus ja kinnitus meie europüüdlustele,“ ütles Nordea Pank Eesti juht Vahur Kraft.
„Sest lõppotsus meie kõlblikkusest ja valmisolekust euro kasutusele võtmiseks tehakse Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja Euroopa Ülemkogu poolt.“
Nordea lähiriikide majandustest:
Oodatust sügavam majanduslangus Lätis jätkub. Aasta lõpuni on Läti majandus haavatav, sest nii kodumaine kui välisnõudlus püsivad tagasihoidlikena ja kas valitsuse meetmed hakkavad mõju avaldama. 2010. aasta peaks tulema helgem, seoses üleilmse majanduse taastumise toetusega ekspordisektorile. Suvised spekulatsioonid Läti lati devalveerimisest on tänu välistoetusele hajunud. Lati devalveerimine on Nordea hinnangul ebatõenäoline, kui palgad ja hinnad jätkuvalt alanevad ja Läti saab toetust rahvusvahelistelt institutsioonidelt.
Aasta teises kvartalis jõudis Leedu järele oma Balti naabritele, kes olid majandussurutisse varem sisenenud. Majanduse kokkutõmbumine jätkub ka aastal 2010, kuigi väiksemas mahus kui tänavu. Majanduskasv peaks taastuma aastal 2011. Üleminek eurole aastal 2013 oleks realistlik eesmärk, kui majanduse taastumise ajal ei tule negatiivseid üllatusi.
Soome majandus tõmbus talvel järsult kokku, eriti seoses ekspordi suure vähenemisega. Kevade saabumisega hakkas aga paistma üha enam märke majanduse stabiliseerumisest. 2009. aasta teises pooles näeme tänu rahvusvahelise kaubanduse elavnemisele Soome olukorra märgatavat paranemist. Tõus ei kesta siiski kaua, kui lõppnõudlus eksporditurgudel ei taastu. Järgmisel paaril aastal võib oodata mõistlikku majanduskasvu. Tööturu olukorra paranemist pole oodata enne 2010. aasta keskpaika.
Majanduslangus jätkus II kvartalis ka Venemaal, suurimad kukkumised peaksid nüüdseks möödas olema. Vene majandus peaks taastuma juba 2010. aastal, kuigi järgmise paari aasta arengud tulevad tagasihoidlikumad kui viimastel aastatel. Riigi sõltuvus maavaradest muudab majandust nõrgemaks ja ettearvamatusest tingitud poliitiline ebastabiilsus mõjutavad jätkuvalt investeeringuid tootmisesse.
Suure ekspordisektoriga Rootsi majandus sai eelmisel aastal toimunud rahvusvahelise kaubanduse krahhis tugevalt kannatada. Nüüd on näha märke, et Rootsi võib tänu maailmamajanduse tervenemisele ning rahapakkumise kiirele suurenemisele kodus kriisist võrdlemisi kiiresti väljuda. Näitajad viitavad tööstussektori olukorra paranemisele käesoleva aasta jooksul. Majapidamiste planeeritud suuremat tarbimist toetab suhteliselt kõrge säästude määr. Rootsi riigieelarvele avaldavad negatiivset mõju nii pidev töötuse kasv kui ka jätkatavad maksupoliitilised meetmed.
