Nordea: investeerimise alustaja on keskmiselt 45-aastane ja 1347 eurose netosissetulekuga
Nordea Baltikumi säästmis- ja investeerimistoodete üksuse juhi Ege Metsandi sõnul on investeerimisega alustajate vanus murettekitav, kuna see peegeldab jätkuvalt suure osa ühiskonna vähest teadlikkust investeerimise eesmärkidest ja võimalustest.
„Investeerimine aitab inimestel kasvatada oma heaolu ning täita suuri unistusi eelkõige pikemas perspektiivis. 40ndates eluaastates investeerimisega alustajal on tavaliselt keskmine riskitaluvus, mis positiivse poole pealt näitab, et riske võetakse mõistlikult. Kuid see on ka märk, et investeerimise peale hakatakse mõtlema veidi liiga hilja. Mida varem alustada, seda enam hakkab investori kasuks töötama aeg ja seda paremat tulemust on võimalik saavutada ka väiksemate igakuiste investeeringutega,“ ütles Metsandi.
Nordeas investeerimisega alustajate seas on naisi ja mehi pea võrdselt, naisi on vaid napilt rohkem (50.6%). Investeerimisega alustaja keskmine netosissetulek on 1347 eurot kuus ning keskmine likviidsete varade maht 18 239 eurot.
„Antud vanust arvestades on loomulik ja arusaadav ka see, et investeerimisega alustavad kliendid tavaliselt omavad juba kinnisavara. Kuid tegelikult ei tasu oodata investeerimisega kuni kodulaen on täielikult tagasi makstud. Alustades varakult laenumaksete kõrvalt ka regulaarsete investeeringutega, võib inimestel tekkida võimalus laene investeeringute arvelt varem tagasi maksta,“ lisas Metsandi.
Tema sõnul tuleb ühiskonnas endiselt rohkem selgitada, miks on laenamise kõrval oluline tegeleda ka säästmise ja investeerimisega vastavalt oma võimalustele ja riskitaluvusele.
„Nii säästmine kui ka investeerimine on väärtuslikud igaühe heaolu kasvatamisel, kuid nad on mõeldud erinevateks eesmärkideks. Paigutades raha vähem riskantsele hoiusele, tagame turvatunde ootamatuteks olukordadeks või kogume raha mõne unistuste reisi või muu sihi elluviimiseks lähitulevikus. Investeerimine aga aitab kasvatada raha suuremate pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks, näiteks 15 aasta või isegi kaugemas perspektiivis,“ jätkas Metsandi.
„Värsked finantsturu ülevaated näitavad, et Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiused kasvavad kiirelt. Rõõm on näha, et eestlased on raha kogumise vajalikkust rohkem teadvustanud. Samas ei tasu unustada, et pikalt arvelduskontol hoitud raha tootlus on liiga madal, et pikaajaliselt lisaväärtust luua,“ lisas ta.
