Nordea jäi halduskohtus maksunõude vaidluses kaotajaks
Tallinna halduskohus jättis reedel tehtud otsusega rahuldamata Nordea Panga kaebuse, milles pank soovis maksu- ja tolliameti maksuotsuse tühistamist, millega amet nõudis pangalt kasumieraldistelt 7,6 miljoni euro ulatuses tulumaksu tasumist.
Kohtuotsusega jäid menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, teatas BNS.
Halduskohtu otsuse peale saab esitada Tallinna ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.
2011. aastast jõustus tulumaksuseaduse muudatus, mille järgi Eestis tegutsevad filiaalid ja teised nõndanimetatud välismaiste ettevõtete siinsed tegevuskohad tasuvad tulumaksu kohe kasumi väljaviimise hetkel. Varem kehtis kord, kus peakontorisse väljastatav kasum ei olnud maksustatav selle hetkeni, mil see hakkas ületama summat, mis peakontorist on eelnevalt investeeringute tarbeks siia toodud.
Maksu- ja tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus määras tänavu juuni maksuotsusega Nordeale kontrolli tulemusena selle sätte alusel tasumiseks tulumaksu summas 7,6 miljonit eurot seoses maksustamisperioodil mullu jaanuaris Nordea Soome peakontorile selle Eesti filiaali kasumi arvelt tehtud väljamaksetelt summas 28,6 miljonit eurot.
Nordea esitas tänavu juulis halduskohtule kaebuse, milles palus, et kohus tühistaks antud maksuotsuse ning soovis, et kohus jätaks asja lahendamisel kohaldamata tulumaksuseaduse eelmainitud sätte vastuolu tõttu põhiseadusega.
Nordea leidis, et tulumaksuseaduse muudatus rikub põhiseaduses sätestatud usalduse kaitse põhimõtet läbi ehtsa tagasiulatuva mõjuga koormava õigusnormi kehtestamise või alternatiivselt põhiseaduses sätestatud õiguspärase ootuse põhimõtet, kuna andis muudatustega kohanemiseks ebamõistlikult lühikese tähtaja. Samuti rikub seadusemuudatus panga hinnangul topeltmaksustamise vältimise põhimõtet ning võrdse kohtlemise põhimõtet, seades Eestis püsivat tegevuskohta omavad ettevõtted võrreldes Eesti ettevõtetega halvemasse olukorda.
Kohus märkis otsuse põhjendustes, et leiab, et Nordea kaebus on põhjendamatu.
Kohus märkis, et tulumaksuseaduse muudatuse eesmärk oli vältida olukorda, kus mitteresident sai enne 2011. aasta 1. jaanuari püsivale tegevuskohale omistatud kasumi püsiva tegevuskoha jaoks sissetoodud vara arvel Eestist maksuvabalt välja viia, samas kui maksuvabalt sai hiljem välja viia ka vara, mis oli Eestisse sisse toodud. Muudatus oli vajalik maksukohustuse edasilükkamise lõpetamiseks.
Kohus nõustus maksu- ja tolliameti ja vaidluses kolmanda isiku rahandusministeeriumi seisukohtadega, et enne tulumaksuseaduse muudatuse jõustumist olid välismaa äriühingute Eesti filiaalid seega Eesti äriühingutest soodsamas olukorras, sest Eesti äriühingul poleks olnud võimalik kasumieraldisi ilma tulumaksu tasumata äriühingust välja viia ehk dividende maksta.
Kohus ei nõustunud Nordea väitega, nagu oleks vastav tulumaksuseaduse säte põhiseadusega vastuolus. Kohtu hinnangul on riigil õigus kehtestada seadusega makse ja sätestada maksude tasumise kord. Isikule ei tulene õiguspärast ootust sellele, et maksude määrasid või maksude tasumise korda tulevikus ei muudetaks. Kuna kasumieraldistelt peavad tasuma tulumaksu nii välismaa äriühingute Eesti filiaalid kui ka Eestis registreeritud äriühingud, ei rikuta kohtu hinnangul antud juhul ka võrdse kohtlemise põhimõtet.
Kohus märkis, et kui riik oleks jätnud uuele filiaalide tulumaksustamissüsteemile üle minnes kuni 2010. aasta lõpuni filiaalilt peakontorile tehtud kasumieraldiste maksed tagantjärgi tulumaksuga maksustamata, oleks see andnud filiaalidele põhjendamatu maksuamnestia, mis oleks kohelnud ebavõrdselt Eestis registreeritud äriühinguid.
Kohus leidis siiski, et vaidlusaluse tulumaksuseaduse muudatuse avaldamine Riigi Teatajas 2010. aasta 18. novembril ja jõustumine juba 2011. aasta jaanuarist ei ole õigustatud, kuna igasugusel maksuseaduste muutmisel on maksumaksjatele suur mõju. Kohtu hinnangul oleks antud juhul olnud mõistlik jõustada muudatus 2012. aasta jaanuarist.
Konkreetsel juhul aga ei põhjustanud sätte jõustumine 2011. aastast kohtu hinnangul kaebajale ebaproportsionaalseid ebamugavusi, mis annaks aluse selle sätte põhiseadusevastaseks tunnistamiseks. Kohus märkis ka, et kuna Nordeal tuleb 7,6 miljoni eurone tulumaksusumma tasuda kolmes osas, esimene 30 päeva, teine ühe aasta ja viimane osa kahe aasta jooksul arvates maksuotsuse kättetoimetamisest, siis jääb kaebajale selleks piisav ja mõistlik aeg.
