Sügise alguses ennustas Nordea tänavuseks kasvuks 1,7 ja tulevaseks 2,6 protsenti. Veelgi optimistlikum oli pank suvel, kui SKT tänavuseks kasvuks pakuti 1,9%.

Kolmas kvartal algatas majanduses oodatud kasvupöörde tööstuses, mis jätkub mõõdukas tempos, teatas pank täna prognoosi tutvustades. Ettevõtete eksporditulu kasvu toetab euroala majanduse stabiilne kasvuväljavaade ja taastuv hinnakasv. Ekspordihinnad on jõudnud langusest nõrga kasvuni.

Nordea prognoosi kohaselt jätkab euroala majandus stabiilset kasvu, luues head eeldused Eesti ettevőtete eksporditulude kasvuks. Eestis terendab järgmisel aastal senisest laiemapõhjalisem kasv, kus mõõdukalt aeglustuvale tarbimisele lisandub investeeringute ja ekspordi kasvav panus.

Majandus kasvab vastavalt 1,4% 2016. aastal, 2,4% 2017. aastal ning majandusstiimulite (sh suuremahuliste investeeringute realiseerimisel) koguni kuni 2,9% 2018. aastal, teatas pank.

Nordea peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul viitab maailma, euroala ja Eesti peamiste kaubanduspartnerite tööstuse kindlustunde paranemine viimastel kuudel eesseisvatele kasvuvõimalustele ka Eesti tööstuses. "Ootame käesoleval aastal jätkuvalt kolmeprotsendist maailma majanduse kasvu ning veidi kiiremat kasvu 2017. ja 2018. aastal," ütles Palm panga pressiteate vahendusel.

"Tulevik ei ole suhteliselt kõrge määramatuse taseme juures ilma riskideta," lisas Palm. Tema sõnul sõltub Eesti tööstussektor tugevalt euroalas käimasolevast taastumisest.

"Euroopa on täna märgilise tähtsusega valimiste künnisel, geopoliitilised riskid püsivad kõrged. Globaalne kaubandus areneb aeglasemalt kui globaalne majandus, ent vaatamata eelnimetatud riskidele ja suurele ebakindlusele viitavad esialgsed märgid Eesti töötleva tööstuse kasvutsükli kergele taastumisele," ütles Palm.

Panga hinnangul hakkab ettevõtete tulubaasi järgmisel aastal mõjutama ka järk-järgult naasev hinnakasv. Hiina majanduse stimuleerimise ja Trumpiga seotud finantsturu ootused on tõstnud märkimisväärselt toorme hindu maailmaturul. Selle mõju hakkab nõrgema euro vahetuskursi juures kanduma euroala impordihindadesse.

Eesti eksportööridel tekib panga hinnangul võimalus kasvatada taas kord eksporditulu, kuid see sõltub majandusharude konkurentsivõimest. Kasvavate tööjõukulude taustal muutub üha tähtsamaks riigi ja ettevõtluse koostöö investeerimisel rahvusvahelisse konkurentsivõimesse, teatas Nordea.

"Uue valitsuse majanduspoliitika võimalikku stimuleerivat mõju investeeringutele on veel vara hinnata. Eeldada võib tarbimise kasvu koos kaasnevate palgakasvu riskidega," ütles Palm ja lisas, et majanduspoliitika kavad on praegu tarbimise stimuleerimise poole kaldu.

„Eesti puhul on oht kui keskendume liialt majanduskasvu lühemaajalisele elavdamisele, pöörates samal ajal vähem tähelepanu pikaajalise (ekspordipõhise) sissetulekute kasvupotentsiaali arendamisele," märkis Palm. "Ekspordist sõltuvale väikesele avatud majandusele annaks liigne keskendumine sisenõudluse ning vähem pikaajalise tootlikkuse arendamisele suures osas vaid lühiajalise kasvuhüppe. Kasvaks palgasurve, hinna- ning impordi kasv."

Eesti investeerimiskliimale mõjub Palmi sõnul aga positiivselt ettevõtete tulumaksu kavandatav vähendamine väljamakstavatelt dividendidelt. Pikemaajalise kasvu saavutamiseks on tema hinnangul ent hädavajalik eeskätt tootlikkuse suurendamine.

Eestile tuleks kasuks pikemaajalist ajahorisonti hõlmav ekspordivõimekuse arendamise tegevuskava, mis sisaldaks näiteks ettevõtlusharude parimaid ja omavahel konkureerivaid projekte ekspordiväärtuse/sektori keskmise palga ja välisinvesteeringute mahu tõstmiseks, märkis Palm. Hea näide on Soome kavandatavad sammud ekspordi rahvusvahelise konkurentsivõime ja tööstuse digitaliseerimise arenguks.

Põhjamaade majandustel seisab järgnevatel aastatel ees mõõdukas majanduskasv, prognoosis Nordea. Elamuehituse aktiivsus kogub veelgi hoogu Rootsis ja Norras. Kasvav eratarbimine toetab Taani majandust ning Soome majanduse kindlustunne on paranemas.