Nordea kärpis taas majanduskasvu prognoosi
Nordea märgib oma värskes majandusprognoosis, et Eesti majanduskasv aeglustub 2,3 protsendini. Märtsis prognoosis Nordea 3,2 protsendist kasvu, detsembris aga 3,5 protsendist majanduskavsu.
Kuigi Eesti majandus on kriisiga kohanenuna jõudnud tasakaalukale trajektoorile, on pikas perspektiivis probleemiks sissetulekute liiga aeglane konvergents. Sissetulekute tase on euroalaga võrreldes küll aeglaselt kasvanud, kuid erinevus Põhjamaadega suureneb, võtab kokku Nordea värske majandusülevaade.
Pank märgib, et aeglustumine on ajutine, jäädes siiski euroala kiirelt kasvavate majanduste gruppi. Sisenõudlus ei suuda täielikult tasakaalustada euroala ja kaubanduspartnerite majanduste oodatust suuremat langust ja aeglasemat taastumist.
„Peamine mõjutaja on tagasihoidlikum investeeringute maht, mille taga on lisaks CO2 kvootide müügist ja EL-i struktuurifondi vahenditest rahastatud investeeringute vähenemisele ka välisturu ebasoodsad arengud,“ kommenteeris Nordea peaanalüütik Tõnu Palm.
Põhjamaades investeerimismahud käesoleval aastal langevad ja taastumine on vabade tootmisvõimsuste tõttu visam. Ta lisas, et Eestis jääb käesoleval aastal majanduskasvu peamiseks mootoriks eratarbimine ning Eesti ettevõtete müügimahud kasvavad ja kasumlikkus püsib hea, 2014. aastal elavneb ka ekspordi kasv.
Eestile on sel aastal edu toonud eeskätt investeeringud efektiivsusse ja panustamine eksporditurgudele ning tootearendusse. Ettevõtete investeeringute tase jääb alla vaid kinnisvarabuumi aastatele. Viimastel aastatel on kasvanud ka konkurentsivõimet toetavad kapitalimahutused masinatesse ja seadmetesse. Ettevõtete kasum oli möödunud aastal rekordiline - 3 miljardit eurot - ületades investeeringute mahtu ning jäädes alla vaid kriisieelsele tipule.
Majanduse ajutine aeglustumine jätab käesoleva aasta kasvule oma jälje. Sellest olulisem on aga ettevõtete tugev finantsseis koos tehtud investeeringutega, mis võimaldavad lõigata kasu globaalmajanduse eesseisvast elavnemisest järgmisel aastal.
Tööpuuduse alanemine Eestis aeglustub. Tarbimist toetab ettevaatavalt peamiselt ca 6 protsendiline palgakasv, aeglustuv hinnatõus ning kasvavad säästud. Samas ei soosi rekordmadalad hoiuseintressid säästmist.
„Heaolu arenguks peavad sissetulekud kasvama kiiremini. Seda on paraku võimalik saavutada vaid kasvava müügitulu ja kasumlikkuse abil. Seega on majanduse pikaajalise kasvu jaoks peamise tähtsusega investeeringud inimkapitali, tehnoloogiasse, arendustegevusse ja innovatsiooni,“ sõnas Palm.
„Vajame rohkem ettevõtlust, eriti eksporti. Samuti aitab sisetarbeks suunatud tootmine piirata importi ja seeläbi toetada majanduskasvu,“ lisas Palm.
„ Eesti põhiküsimus on, kuidas arendada piiratud ressursse ja suunata kõrgemat lisandväärtust loovatesse harudesse. Küsimus on valikutes - kuhu suunata ressursid. Näiteks põlevkivist saame toota elektrit või kordades kõrgema lisandväärtusega ja kasumlikkusega põlevkiviõli. Eestis on ka mitmeid jõuliselt kasvavaid gasell harusid. Pikaajalise potentsiaaliga võiks olla isegi tervishoiu valdkond, mis võiks eksporti panustada,“ ütles Tõnu Palm.
Tänane reaalsus on tema sõnul see, et viimase kümne aastaga on Eesti ettevõtluse lisandväärtus töötaja kohta kasvanud ainult kaks korda. Võrreldes peamiste kaubanduspartneritega on lisandväärtus väike ka absoluutarvudes, peegeldudes ka palgataseme erinevustes. "Eestis on ettevõtluse ja suurte harude (töötleva tööstuse, ehituse, veonduse ja laonduse) lisandväärtuse aastane maht töötaja kohta ca 21 000 eurot, mis on pool Saksamaa keskmisest bruto-aastapalgast,“ märkis Palm.
Eestil on siiski hea väljavaade jätkata kiiret kasvu koostöös kaubanduspartneritega. Seda näitavad uued lisanduvad välisettevõtted, otseinvesteeringud ja tehtud investeeringute kasumlikkus. Euro kui globaalne valuuta on andnud stabiilsetele euroala riikidele madalad intressid ja avardanud ligipääsu laenukapitalile. Intressitase on Eestis konkurentsivõimeline ja kasvuruumi on.
Eesti puhul on euro soodustanud välisinvesteeringuid, alandanud võlakapitali hinda ning toetanud majanduse jätkuvat lõimumist rahvusvahelise ettevõtluse tootmisahelasse. Euro ei asenda aga vajadust vähendada turutakistusi EL ühtse teenusteturu arenguks.
