Aastail 1997?2000 loodud pank näis tulevikunägemusena maa-ilmajaole, mis oli teel ühise valuuta suunas, kuid mille rahandusasutused olid killustunud. Kolm aastat hiljem on pank kriitikuile üksnes illustratsioon piiriülese integratsiooni keerukusele.

Näitajad, nagu aktsiahind, omakapitali tootlus ja kulu-tulu suhe, on Nordeal reeglina nõrgemad põhjamaistest konkurentidest, nagu Svenska Handelsbanken ja Den Danske Bank. Pank ise möönab, et loodetud tulusünergiat ei ole esialgu saavutatud ning üheks pangaks saamisel tuleb läbida pikk tee.

Tohutu väljakutse

?Nordea juhtkonna ees seisab tohutu väljakutse. Nad üritavad korda saata midagi, mida panganduses (vähemalt arenenud turgudel) ei ole kunagi varem tehtud ? ühendada üle riigipiiride neli jaepanka. Jaepangandus on kohaliku iseloomuga äri, samas kui investeerimispangandus on üleilmne,? ütleb Rohit Ghose, Citibanki Londoni filiaali pangandusanalüütik.

Nordea on moodustatud Soome Merita, Rootsi Nordbankeni, Norra Christiania ja Taani Unidanmarki ühendamisel. ?Meil on ühine ajalugu, sama kultuuritaust, samad luterlikud väärtushinnangud,? ütleb Nordea nõu-kogu esimees Hans Dalborg.

Pankade ühinemise peaarhitekt Dalborg ütleb, et üks põhieesmärke oli suurus. Selle sihi on pank tõepoolest saavutanud. Pangal on peaaegu 11 miljonit klienti, bilansimaht on 4,1 triljonit krooni (262 miljardit eurot) ja turukapitalisatsioon 266 miljardit krooni (17 miljardit eurot). Dalborgi ?kodupangal? Nordbankenil ei olnud Rootsis enam kuhugi laieneda, üle riigipiiri naabermaadesse minek oli loomulik järgmine samm, ütleb ta.

Jäljendajaid pole

Siiski ei innusta Nordea kogemused teisi Euroopa panku teda jäljendama. ?Nordea on kokkuklopsitud pankade kogum, mille kõik koostisosad sugugi oma koduturu parimate poegade hulka ei kuulunud,? ütleb Ghose Citibankist.

Nordea aktsia hinnalaeks on jäänud 126,7 krooni (8,1 eurot) 2001. aasta jaanuaris, kuu aega pärast viimast ühinemist. Sealt langes see 2002. aasta oktoobris oma madalaimale, 54 krooni (3,45 euro) tasemele, nüüdseks on hind kosunud 99 kroonini (6,33 eurot).

Nõrkade tulemuste puhul võib üheks süüdlaseks pidada finantsturgude viimase kolme aasta arengut. Nordea, kelle nimi tuletati sõnade ?nordic? (põhjamaine) ja ?idea? (idee) kombineerimisel, on pidanud maadlema langevate aktsiahindade, halva majanduskliima ja viimase sugupõlve madalaimate intressimääradega. 1997. aastal, mil leidis aset Nordbankeni ja Merita 80 miljardi Rootsi krooni suuruse (137 miljardit Eesti krooni) mahuga ühinemine, olid turud tõusuteel. Kuid järgmised kaks tehingut ? 4,8 miljardi eurone (75 miljardit krooni) liitumine Unidanmarkiga ja Christiania 27 miljardi Rootsi krooni (46 miljardit Eesti krooni) suurune ostutehing ? teostati 2000. aastal, kui turud hakkasid nõrgenema. Kahe panga lisandumine sedavõrd lühikese aja jooksul ja ebasoodsa turuseisu ajal suurendas tohutult nende liitmisega seotud probleeme. Dalborg väidab, et teist valikut ei olnud: ?Võimalustest pidi kinni haarama, kui veel sai,? ütleb ta.

Euroopas ühineb pankade liitumisel tavaliselt tugeva koduturupositsiooniga pank väiksema pangaga naaberturult. Handelsbanken ning Den Danske on sel moel üles ehitanud positsioonid väljaspool Rootsi ja Taani koduturgusid. Nordea puhul puudus aga domineeriv pank, mistõttu oli lõimimisprotsess alguses konsensuslikum kui see pidanuks olema. Nordea tegevjuht Lars Nordström ütleb: ?Meie mõtlemine oli suunatud integratsioonile, läbirääkimisele, üksteise vastu liigviisakas olemisele. Keegi ei tõusnud püsti ega öelnud: nüüd on aeg otsustada, me teeme seda nii.?

Sõimusõna: integratsioon

Protsess oli sedavõrd aeglane, et Nordströmi jaoks on ?integratsioon? muutunud sõi-musõnaks. Talle tähendab see asjade sulandamist, mille peaks võib-olla hoopis kõrvale heitma. ?Me üritasime kohaneda keerukusega, kui me pidanuks proovima sellest lahti saada,? ütleb ta.

Samal ajal ei ole pank suutnud turu languse tõttu saavutada lubatud koostoimet. Piiriülesed liitumised ei too kaasa samasuguseid kokkuhoiuvõimalusi, kui turusisesed ühinemised, kus harukontoreid võib sulgeda ja personali halastamatult kärpida, nii et tulusünergia on samuti vastavalt suurem. ?Avastasime, et meil ei olnud küllalt raha, et loodetud tempoga lõimida, sest nõrga turuseisu tõttu ei olnud meie tulud selleks küllaldased,? ütleb Nordström.

Loomulikult sõdisid eri pankade meeskonnad oma lahenduste eest. Kõige paremini oli seda näha infotehnoloogia vallas. 2002. aasta keskel tahtis Nordström ühendada kogu panga infotehnoloogia ühte kohta. Kaheksa kuud hiljem avastas ta, et selleks ei olnud tehtud mitte midagi. Olukord lahendati teenuse sisseostmisega, milleks asutati möödunud aasta lõpul ühisettevõte IBM-iga.

Ajaloo madalpunkt

Nordea ajaloo madalpunktiks on peetud 2002. aasta suve lõppu. Panga taanlasest tegevjuht Thorleif Krarup vallandati ainult 18 kuud peale seda, kui ta oli saanud ülesandeks pangad liita. Tal oli sel ajal käsil abielulahutus ja on selge, et kodune olukord häiris tema tööd. ?Krarupil olid isiklikud probleemid,? ütleb Dalborg. ?Kui sa juhid Nordea-taolist organisatsiooni sellises arengufaasis, siis on oluline olla väga fokuseeritud ja keskendada sellele kogu oma energia.?

See oli oluline pöördepunkt. ?Liitumine suri koos Thorleif Krarupi lahkumisega. Kollegiaalsest koostööst sai rootslaste-poolne vaenulik ülevõtmine,? ütleb üks endine Nordea juhtfiguur. Krarupi ülesanded üle võtnud Nordström tundis, et oli saabunud õige hetk ohjad tugevamini pihku haarata. ?Jätsime mulje, et lubame liiga palju ja saavutame liiga vähe,? ütleb ta varjatud vihjega Krarupi lubatud 11 miljardi krooni (720 miljoni euro) suurusele kokkuhoiule.

Nordström keskendus kiiresti kulude kärpimisele, mis oli üks põhjusi, miks Nordea aktsiahind möödunud aastal sedavõrd kerkis. Siiski on panga kulu-tulu suhe 63%, mis on üks põhjamaade panganduse kõrgemaid. See on kaugel Nordströmi poolt 2002. aasta novembris, varsti pärast juhtohjade ülevõtmist seatud 55% sihist.

Nordström asus kiiresti vähendama Nordea tegevust investeerimispanganduses. Panga ambitsioone selles vallas kärpis kindlasti ka turulangus. Mõned valdkonna toimingud on suletud ning allesjäänud ? korporatiivrahandus ja väärtpaberid ? on nüüd liidetud korporatiiv- ja institutsionaalpanganduse haruga.

Pank ei ole olnud täiesti edutu. Dalborgi sõnul on pangast tänu tema suurusele saanud olulisem jõud korporatiivpanganduses, kui see muidu oleks võimalik olnud. ?Meie Nordbankenis keskendusime enam jaepangandusele ja tegelesime korporatiiväriga valikulisemalt, samas olid Merital head suhted enamikuga Soome suurematest ettevõtetest. Me suutsime tuua Soome mudeli Rootsi, mis tegi meid korporatiivpangana usutavaks,? sõnab ta.

Dalborg ütleb ka, et pank poleks ilma oma suuruseta kunagi suutnud saavutada sellist edu e-panganduses, milles ta on jätkuvalt juhtkohal maailmas. Suurus on muutnud panga aktsia likviidseks ja teinud vaenuliku ülevõtmise märksa keerulisemaks.

Kuuldused liikvel

?Nad suudavad paremini dikteerida oma tulevikutingimusi,? ütleb üks vaatleja. Pidevalt on liikvel kuuldused, et Nordea ostab üles mõni suur Euroopa pank, näiteks ABN Amro.

Nordea on üks bränd, kuid mitte veel üks juriidiline isik ega pruugigi selleks saada enne järgmise aasta lõppu. Kas on tegemist ühe või nelja pangaga? ?See on kusagil vahepeal, aga lähemal ühele,? ütleb Nordström. Teised ei ole päri. ?Nad on veel neli eri panka. Ainult organisatsiooni tipus on võimalik tajuda, et kogu kupatuse kohal on vihmavari,? leiab üks kunagine juht.

Dalborg väidab, et ta on endiselt ühinemise suhtes ?väga entusiastlik?.

Töö läheb edasi, teisisõnu. Nordström ütleb: ?Taanlased, soomlased, norralased ja rootslased võivad koos jalgpalli mängida. Nad võivad ühes sümfooniaorkestris mängida. Miks ei peaks nad suutma koos panka juhtida??

KOMMENTAAR

Soome keele asemel inglise keel

Aivi Roasto, Nordea Panga Eesti filiaal

Liitumistega seoses on Soome mõju siin vähenenud. Eestit ei käsitleta Nordeas eraldi, oleme üks osa Balti ja Poola regioonist. Regiooni juhtkond on rahvusvaheline ? rootslased, taanlased, soomlased ?, erinevad inimesed eri kultuuridest. Igapäevaseks töökeeleks on soome keele asemel inglise keel. Kui varem olime soomlastele lihtsalt filiaal teises riigis, võõras kultuur ja rahvas, siis nüüd on Soome ka ise üks kaheksast (Soome, Rootsi, Norra, Taani, Eesti, Läti, Leedu, Poola) riigist. Mõnes mõttes mõistame üksteist isegi paremini kui varem.

Valdkond, kus me oleme soomlastega väga seotud, on infotehnoloogia. Meie süsteemid on suures osas Soomega integreeritud.

Klientidele on ühinemised kindlasti kasuks tulnud, sest suudame pangateenuseid pakkuda/vahendada kogu Balti mere piirkonnas. Nordea filiaalina on lisandunud suuri kliente, kes näiteks Skandinaavias on juba Nordea kliendid ja Baltikumis äritegevust alustades kasutavad nad meie teenuseid ka siin. Laenutegevuses tuleb Nordea suurus meile ainult kasuks ? nii laenuressursside kui ka madalate krediidiriskide osas.

Grupisisene koolitus on väga tähtis ? meie töötajaid koolitatakse eri valdkondades Põhjamaades. Juhindume oma töös grupis väljatöötatud rahvusvahelistest juhenditest, reeglitest, korrast ? see hoiab kokku aja- ja inimkapitali, vähendab riske ? ei pea ?ise jalgratast leiutama?.