Nordea: lisaks euroala inflatsioonile tuleb arvestada ka poliitilisi riske

Inflatsiooni naasemine esimeses faasis energia ning toormehindade näol oli paljuski ootuspärane, kommenteeris täna avaldatud euroala inflatsiooninumbrit Nordea Eesti analüütik Tõnu Palm.

Samas arvestades jaanuari aastakasvu numbrite hüpet tõstatub teema poliitika diskussioonis jõulisemalt lauale (Euroala aastane hinnakasv jaanuaris 1,8%, Saksamaal 1,9% ning Hispaanias 3%). Alusinflatsiooni aastakasv on ikkagi euroalas pool üldisest harmoniseeritud hinnaindeksi kasvust.

Inflatsiooni kiirema naasemise väljavaadet (sh Eesti puhul) kiirendas suures osas OPECi ja sellest väljaspoole jäävate toornafta suurtootjate kokkulepe piirata tootmismahtu, millele on lisandunud Trumpiga seotud finantsturgude toormehindade ja inflatsiooni (reflation trade) ootused.

Sellel aastal tõenäoliselt diskuteeritakse varade tugiostuprogrammi kuiste ostumahtude edasist vähendamist enne aasta lõppu ja edasi ka negatiivsete deposiidiintresside taset. Muutused toimuvad järk-järguliselt mõjutades ennekõike mõnevõrra pikaajalisi euro intresse.

Võtab aega kuniks energia ja toormehindade kasv jõuab püsival määral alusinflatsiooni ja teenuste hinnakasvu. Täna on energiahindade madal võrdlusbaas peamine mõjutegur. Jaanuaris toimus osades riikides ka jõulisemalt hooajaline toiduainehindade kasv.

Lisaks tuleb makroriske arvestada: kuigi euroala kasvab päris heas tempos, on poliitilised riskid sellel aastal Euroopas kõrged. Seepärast on optimaalsem teha suuremaid rahapoliitilisi otsuseid alles peale Saksamaa valimisi.

Euroala vajab võimalikult madalaid pikaajalisi intresse investeeringute elavdamiseks. Negatiivsetest intressidest võiks aga seniste arengute jätkudes järgmisel aastal loobuda.