„Baltimaade jaoks toimub aga kriisist väljumine keskmisest aeglasemalt. Seetõttu näeme, et positiivset majanduskasvu numbrit Eesti, Läti ja Leedu tänavu veel ei näe, küll aga 2011. aastal,“ lausus Nordea Eesti juhataja Vahur Kraft pressiesindaja teatel ning lisas, et Eesti majanduselu aitab elavamaks muuta ka euro-ootus.

Nordea Pank näeb Eesti makromajanduse põhinäitajaid ka tänavu teistest turuosalistest veidi konservatiivsemalt. Nordea prognoosi kohaselt langes Eesti majandus 2009. aastal 15 protsenti.

Tänavuseks aastaks prognoosib pank Eestile 0,5 protsendilist langust, 2011. aastaks aga juba neljaprotsendilist tõusu. Kuna ka meie peamistel eksporditurgudel ei ole oodata väga kiiret majanduse taastumist, ootab Nordea, et Eesti ekspordi kasv jääb 2010. aastal 3,5 protsendi tasemele. Ka sisemaine tarbimine ei ole veel vaatamata tarbijakindluse stabiliseerumisele jalgu alla saanud.

Lätis ja Leedus oodatakse tänavu vastavalt kolme ja 2,5 protsendi suurust majanduslangust ning järgmiseks aastaks 2,7- ja kolmeprotsendilist kasvu. Maailma majanduses tervikuna ootab Nordea tänavu 3,6-protsendilist ja 2011. aastal 3,4-protsendilist majanduskasvu.

Eesti majanduskasvule avaldab pidurdavat mõju eratarbimise vähenemine, mis on tingitud tööpuuduse määra tõusust ja palkade vähenemisest. Tööpuudus tõuseb Nordea hinnangul tänavu Eestis 17 protsendi tasemele. Töötuse määra mõningast langust võib oodata aastal 2011, mil vastav näitaja langeb 16,5 protsendini.

Krafti hinnangul suudab Eesti suure tõenäosusega eurokriteeriumid tänavu täita, mistõttu näeb majandusprognoosi baasstsenaarium ette Eesti liitumist Euroopa rahaliiduga 2011. aasta alguses. „Emotsionaalset tausta kõrvale jättes tuleb silmas pidada, et eurole üleminek ei ole veel saavutatud ja nõuab jätkuvat tööd ja pühendumist, samas usume, et 95-protsendilise tõenäosusega euro siiski tuleb,“ lausus Kraft.

Lätis ja Leedus lükkub eurole üleminek edasi. Hetkel usub Nordea, et nendes riikides ollakse valmis Euroopa rahaliiduga liituma kõige tõenäolisemalt aastaks 2014.