Nordea müüb madalate laenuintresside lage

Intressilae saab viieks aastaks 0,5-protsendilise lisaintressi maksmise eest Hansapank ja Ühispank kaaluvad lähiajal sama teenust

Nordea tõi turule ainulaadse toote, mis võimaldab eluasemelaenu võtjal end kindlustada rahvusvaheliste intressimäärade tõusu vastu, mida analüütikud on pikisilmi oodanud ja ennustanud.

Tasuline teenus võimaldab laenuvõtjal osta endale teatud intressi lagi. “Meie eesmärk ei ole selle tootega kindlasti täiendavat tulu saada, vaid pakkuda laenuvõtjale kindlustunnet,” ütles Nordea jaepanganduse juht Toivo Annus.

Intress tõuseb

Analüütikud ennustavad praeguste ülimadalate eluasemelaenuintresside tõusu Euribori tõusu najal lähema aasta jooksul 0,5–1 protsendi võrra, intressitõus jätkub ka kaugemas tulevikus. Londoni finantsoptsioonide börs LIFFE ennustab Euribori tõusu 2009. aastaks ligi 5 protsendini, mis kergitaks laenuintresside taseme ligi 6 protsendini.

Kui laenuvõtja Ants on võtnud 500 000 krooni eluasemelaenu 25 aastaks, siis prognoosi täitumise korral tõusevad tema igakuised kulutused laenu teenindamiseks enam kui 800 krooni võrra 2009. aastaks. Pank võimaldab aga Antsul osta endale Euribori lae näiteks 4 protsendi piiril (hetkel on Euribor 2,1 protsendi kandis – toim). Kui 2009. aastal on Euribor ligi 5 protsenti ja teistel on laenuintress 6 protsendi ringis, maksab Ants natuke üle 5-protsendilist intressi ja säästab nii ligi 300 krooni kuus.

Viieks aastaks intressilae kehtestamise hind laenuvõtjale sõltub lae tasemest ning laenu tähtajast, Nordeas tuleb selle saamiseks lihtsalt tasuda iga kuu 0,4-0,8 protsendi võrra kõrgemat laenuintressi. Antsule läheks 4-protsendiline Euribori lagi maksma veidi üle saja krooni kuus.

Pangad on seni intressistabiilsust soovivatele klientidele pakkunud fikseeritud intressiga tooteid, kuid väidavad, et need ei ole klientide seas niigi madalate laenuintresside tõttu populaarsed.

Väike huvi

“Huvi fikseeritud intressimääraga laenude vastu on olnud väike, kliente huvitab võimalikult madal lõppintressimäär,” ütles Ühispanga arendusjuht Triin Messimas, lisades, et maksimaalse intressitaseme kindlustamine ei ole kliendile odav teenus, mistõttu pole pank ka seda seni pakkunud. Ühispank ennustab EL-i majanduskasvu stabiliseerumise korral tasemel 2,5 protsenti Euribori tõusu ligi 2 protsendi võrra 4–4,5 protsendi tasemele.

Sampo pank toetab igati Nordea algatust klientidele teadvustada intressiriski olemasolu. “Viie aasta intressigarantii ei anna aga veel kliendile täit kindlust, kuna laenuleping on enamasti 25-30 aastat pikk,” ütles Sampo jaepanganduse direktor Margus Žuravljov.

Nordeal on ligi 5000 eluasemelaenuklienti, Annuse sõnul võiks intressilae endale aasta lõpuks osta vähemalt viiendik neist.

Nordea loob oma ATM võrgustiku

Nordea, kes Eestis ei oma ühtegi sularahaautomaati (ATM), on tõsiselt pettunud suuremate pankade soovimatuses luua ühtset sularahaautomaatide võrku. Seetõttu on Nordeal plaan järgmisel aastal püsti panna 30-100 oma ATM-i.

Soomes peab Otto-nimelist võrku ülal OKO, Sampo ja Nordea ühisfirma: kulud jaotatakse vastavalt tehingutele, pankade klientidel on kõigi 1700 automaadi kasutamine tasuta.

Ühispanga divisjoni direktori asetäitja Meelis Nurga sõnul ei pidurda keegi ettevõtmist, vaid takistuseks on saanud pankade ärimudelite erinevused. “Panga võrgustikust sõltub klientide teenindamine: teenuse sisu, kvaliteet, kättesaadavus,” ütles ta.

Hansapanga meediasuhete juhi Kristiina Tambergi sõnul ei muudaks ühtne võrk kasutatavate automaatide arvu poolest klientide jaoks midagi. “Läbi ristkasutuse oleme andnud oma automaatide võrgu kasutada ka teiste pankade klientidele,” ütles ta.

Hansapangal on 415 ATM-i, Ühispangal 225. 12 ATM-i omav Sampo toetab Nordea ideed, plaanides samas oma sularahaautomaatide arvu sel aastal kahekordistada. EPL