Põhjamaade ja Eesti majanduskasv püsib euroala majanduse aeglustumise taustal seni tugev. Samas on kasvanud oht, et võlakriisi venimine ning globaalse kasvu aeglustumine võib lükata edasi välisnõudluse taastumise.

“Võlakoorma all vaevlevate riikide taastumine on olnud habras. Uued probleemid euroala riikide panganduses ja selle taustal jätkuvalt lahendamist ootavad struktuursed reformid ohustavad euroala majandust ja finantsstabiilsust. Eesti peamiste kaubanduspartnerite ja seega ka Eesti järgmise aasta kasvuväljavaated on tagasihoidlikumad,” ütles Nordea panga peaökonomist Tõnu Palm.

“Tulenevalt sisenõudlusest ja eeskätt tarbijate kindlustundest on Põhjamaade ja Eesti avatud majandused väliskeskkonna mõjudele oodatust paremini vastu pidanud, samas selle aasta trend on kasvu aeglustumine.

"Järgmisel aastal ootame pööret paremusele euroalal ja Eestis: Eesti eratarbimise ja ekspordi kasvuks prognoosime vastavalt 3,6 ja 7,5 protsenti. Eesti majandus kokku kasvab baasstsenaariumi järgi üle 3 protsendi,” sõnas Palm.

Eesti sisenõudlust on toetanud investeeringute ja eratarbimise kasv.

Ettevõtted on majanduse ebamäärasuse tingimustes oma varusid optimeerinud. Investeeringute kasv jätkub, kuid mõõdukamas tempos. Olukorras, kus välised kasvumootorid tõmbuvad tagasi, on Euroopa riikidel ülioluline säilitada üldine kindlustunne majanduse ja finantssektori vastu.

Eesti riigi rahandus on euroala tugevamate seas, mida kinnitavad nii viimased reitinguagentuuride hinnangud kui ka turuintressid.

Ka varasemas kriisis karastunud erasektor on majanduse jahtumiseks paremini ettevalmistunud. Määrava tähtsusega on omada kõrgeid krediidihinnanguid, kuna sellest sõltub suures osas nii kapitali hind kui ka laenuressursi pikkus.

Erinevalt euroala keskmisest, on kasvanud võrreldes möödunud aasta madala tasemega ka Eesti tarbijate kindlustunne, mis on tingitud eelkõige paranenud hinnangutest majandusele ning selle väljavaatele. Ka palgakasv ning inflatsiooni aastakasvu jätkuv aeglustumine, mida mõjutab nüüd ka toormehindade langus ja tootjahindade aastakasvu aeglustumine, kasvatab tarbijate ostujõudu. Sissetulekute kasvu taustal on püsinud stabiilne ka tööhõive, mis on saanud varasemast rohkemal määral toetust tööjõunõudlusest siseturule orienteeritud majandusharudest nagu ehitus. Välised hinnasurved inflatsioonile on kriisi tõttu taandumas.

Maailmamajanduse ja euroala riikide tulevikuväljavaateid kommenteerides tõi Palm võtmefaktorina välja kriisiriikide rahanduse konsolideerumise.

“On oluline, et kõik tegevused ja kavandatavad sammud oleks suunatud ja koordineeritud selliselt, et võita tagasi eeskätt kapitaliturgude usaldus kriisiriikide rahanduse vastu. Majanduskasvu ilma laenukasvuta ei eksisteeri. Finantsstabiilsus ja usk riigi pikaajaliste tulude ja kulude tasakaalu vastu on kahtlemata üliolulised eeldused turu ootuste stabiliseerimiseks. Kindlustunde heitlikkus ja kõrge finantseerimise hind on täna just mitme riigi komistuskiviks, sest uus kasv saab tulla ainult investeeringute ja laenukasvu arvelt,” lausus Palm.

“Euroalas tervikuna on ettevaatlikkusest võetud suund suuremale säästmisele kui investeerimisele, mis võlakriisi jätkudes annab tagasilööke ka Eesti välisnõudlusele.”