Nordea prognoosib Eestile kahe protsendi suurust majanduskasvu
Nordea Pank ootab värskes majandusprognoosis selle aasta Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) reaalkasvuks kaks protsenti, sama suurt majanduskasvu prognoosis pank Eestile ka möödunud aasta detsembris.
Nordea teisipäeval avaldatud prognoosi järgi kasvab Eesti majandus 2013. aastal 4,2 protsenti. Eesti nominaalne SKP peaks panga prognoosi järgi ulatuma tänavu 16,9 miljardi euroni ja tuleval aastal 18,2 miljardi euroni, teatas Nordea.
Tänavu ootab Nordea Eestis 3,5-protsendilist inflatsiooni ja 2013. aastal 3,7-protsendilist inflatsiooni. Tööpuuduse määr langeb Eestis Nordea hinnangul tänavu 10,7 protsendile ja tuleval aastal 8,9 protsendile.
Nordea panga peaökonomist Tõnu Palmi sõnul on inflatsiooni prognoosi tõstmise peamiseks põhjuseks kõrged energiahinnad ning euro vahetuskursi võimalik nõrkus. "Ootame jätkuvalt inflatsiooni aastakasvu aeglustumist nii Eestis kui ka euroalal seoses nõudluse alanemisega."
Tööturu kiiret paranemist piirab Palmi hinnangul aga madalam majanduskasv ning kindlustunne. "Pikaajalise töötuse püsimine kõrgel tasemel tõstab majanduse pikaajalisi kulusid," lisas ta.
"Ettevõtete kindlustunne uue tööjõu kaasamiseks jääb tagasihoidlikuks, kuid kvalifitseeritud tööjõudu otsitakse ikka," märkis Palm.
Eratarbimise reaalkasv ulatub Eestis Nordea hinnangul tänavu 2,8 protsendini ja tuleval aastal nelja protsendini, valitsussektori tarbimine kasvab tänavu ühe protsendi ja 2013. aastal 1,2 protsendi võrra.
Ekspordi reaalkasvuks ootab Nordea tänavu 2,3 protsenti ja tuleval aastal kaheksa protsenti, impordi reaalkasvuks tänavu kolm protsenti ja tuleval aastal 8,5 protsenti. Jooksevkonto puudujäägiks prognoosib Nordea tänavu Eestile 0,2 protsenti SKP-st ja tuleval aastal 0,8 protsenti.
Eesti riigieelarve puudujääk jääb panga hinnangul tänavu 2,8 protsendile ja 2013. aastal 0,5 protsendile SKP-st.
Panga ökonomistid Tõnu Palm ja Annika Lindblad kirjutavad prognoosis, et kuni ekspordi tugevnemiseni eeldatavasti tänavu aasta teisel poolel jääb majanduskasv nõrgaks. Selle vahepealse perioodi jooksul jääb majanduskasv sõltuma sisetarbimisest.
Majanduskasv aeglustub analüütikute hinnangul esimese poolaasta jooksul, kuna netoeksport ja vähenevad investeeringud avaldavad negatiivset mõju. Tootmismahud on kasvanud kriisieelsetest tasemetest kõrgemale ja tootlikkuse kasv on jätkunud kolmandat aastat järjest. Ettevõtted jätkavd investeerimist, kuid aeglustunud tempos, märgivad analüütikud.
Palmi sõnul tehakse investeeringuid pikemas perspektiivis ning arvestatakse, et majanduse jahtumine on ajutine. "Kasvu ning konkurentsivõime aluseks on targad investeeringud. Keskpikas horisondis kasvavad investeeringud, sealhulgas riikide investeeringud energiasektorisse, seepärast on oluline säilitada soodne ligipääs laenu- ja võlakirjaturule," tõdes ta.
Ka on paranenud tema sõnul investeeringute struktuur.
Sisenõudluse kasv peaks tänavu jätkuma veidi aeglasemalt kui mullu. Hoolimata haprast tarbijausaldusest ei tohiks analüütikute hinnangul ostude maht väheneda, mida illustreerib tarbijausalduse ja jaekaubanduse mahu ebasümmeetriline lahknemine teineteisest. "Tööhõive kasvu, palkade tõusu ja kokkuhoiu tõttu tagasihoitud nõudluse positiivsed mõjud siiski ootuspäraselt toetavad nõudlust," märgivad analüütikud.
Kiire ekspordile orienteeritud sektori kasv hakkas möödunud aastal jõudma ka sisemajandusse. Samas on Euroopa riigivõlakriisi teravnemine muutnud Eesti ekspordi juhitava majanduskasvu väljavaateid. "Võlakriisi vastutuuled koos kõrgete nafta hindadega on majanduse põhilised riskid," märgivad analüütikud.
"Euroala majanduse langus avaldub Eesti ekspordikasvu näitajates. Euroopa riigid moodustavad Eesti ekspordist üle 65 protsendi, mistõttu on nende riikide majanduse jahtumisel otsene mõju Eestile," kommenteeris Palm teisipäeval ajakirjanikele.
Palmi hinnangul on kõige hullem suudetud ära hoida ning tehtud on õiged sammud fiskaalraamistiku tugevdamise suunas.
"Kasv sõltub sellel aastal suuremal määral investeeringute ja tarbmise panusest. Eeldame, et meie peamisi kaubanduspartnereid ja Eestit puudutav välisnõudluse madalseis jääb siiski ajutiseks ning ootame ekspordin nõudluse järk-järgulist taastumist aasta teises pooles," lisas ta.
Tööstustoodangu usaldusnäitajate langusega koos on märkimisväärselt aeglustunud tööstustoodangu ekspordi kasv. "Algul oli ekspordimahu vähenemine kontsentreeritud masinate ja seadmete tööstusse, kuid ootame selle laienemist muudele investeeringkaupadele, kui euroala jätkab alla potentsiaali," seisab ülevaates. Usaldusnäitajad ja madal eksporditellimuste tase viitab analüütikute hinnangul langustrendi jätkumisele.
